Pühapäev, juuni 28, 2009

228. Peatükk: Kindral Laidoneri Memoriaalsõit 2009.

Nädal tagasi sai siis Pärnus külastatud seda pealkirjas mainit üritust.
Tegelikult toimus ta nii reedel kui ka laupäeval. Kuna ma olin reedel aga veel töises seisundis, siis jäid mul tollel päeval toimunud sündmused nägemata/jäädvustamata.
Olenemata sellest, et konkreetsele nädalavahetusele sattus korraga mitu vanatehnikaüritust, oli osalejate arv päris suur. Registreeritud autosid ja mootorrattaid oli kokku kusagil u. 200, milledest kohale jõudis neist lõpuks vast 150-ne ringis. Aga asi seegi.

Kui reede kohta öeldi mulle telefonis: "Kurat, siin on nagu mingi Taškent. Ära tahab lämmatada", siis laupäeval kohale tulnuna pidin tõdema, et niisugust "sitta Eesti suusailma", nagu too päev oli, pole ma päris tükk aega näinud. Hommikust saadik pladistas sadada ja vahepeal jäi mulje, et see pagana vihm ei kavatsegi nüüd üle minna. Olgugi et ilmateate sõnul pidi laupäeval olema Pärnus pilves ilm, kuid sademeteta.
Ega ei jäänudki muud üle, kui halva ilma juures head nägu teha ja katsuda see päev kuidagimoodi õhtusse veeretada. Nii ma siis käisingi halba ilma trotsides ringi ja tegin mõnedest autodest pilte. Niipaljukest, kui vihmahoogude vahel mõni üksik paus ja pildimasina pooltühi aku võimaldasid. Paralleelselt pildistamisega püüdsin vihmapauside ajal salvestada ka kaameraga mõningaid ülevaatlikuid klippe.
Neid saan siia postitusse lisada aga võibolla alles järgmine nädal, kuna mainit agregaat läks nö. "reisu peale".

Seniks aga siis väikene fotoülevaade mõningatest eksponaatidest.

Vasakul 1930 a. Ford A Standard Coupe, keskel 1930 a. Ford A Fordor Town Sedan ja paremal 1929 a. Ford A:


1929 a. Ford A:


1940 a. BMW 327:

See auto sai ka publiku lemmiku tiitli.

1955 a. Bentley S1:


1958 a. Chevrolet Impala:


1959 a. Edsel Ranger 4-door Sedan:


1956 a. Cadillac Series Sixty Sedan:


1943 a. Dodge WC-57:


1971 a. Buick Skylark Custom:


1969 a. Cadillac Coupe de Ville:


1959 a. Cadillac 62 Series:


Motoroller "Muravei":

Kui ma kunagi rikkaks peaksin saama, siis ostan omale ka samasuguse. Seda siis juhul, kui ....

Rollerist natuke edasi seisis aga üks mulle huvipakkuv mootorratta mark "Indian".
Kuigi mu see tsiklite fännamine ja teadmised nendest ajaks isegi küla kanad naerma, siiski "Indian" on üks kindel mark, mis on mulle, kogu sellest üle maailma kokku toodetud erinevate chopperite- cruiserite armaadast, kõige sügavama mulje jätnud.
Ilmselt on kallutanud minu arvamust konkreetse rattamargi kasuks ka mõned aastad tagasi ilmunud "Hobiklubi" ajakiri, kus räägiti pikalt ja põhjalikult "Indiani" sünnist, ajaloost ning temaga kaasnevatest legendidest:




1956 a. Cadillac Hardtop Coupe - lõpuks siis valmiskujul:

Videot sellest autost võib näha siit.

Ning tema kõrval 1972 a. Buick Riviera:

Kusjuures USA-s tehtud auto kohta näeb ta ikka väga korralik välja.
Kui üks Rivieraga seonduvatest isikutest teda sama töökoja juures pesi, kus see must Cadillac asus, siis auto pesemise käigus ta mainis, et tegelikult olid tal mõningad eelarvamused saabuva Riviera suhtes, sest et ega seal USA-s nad suuremalt jaolt ei viitsi autosid korralikult teha. Lasevad kusagil kuuris lirts-lärts värvi peale, et pildistada kannataks ja edasine pole müüja mure.
Samas eks tehakse ka korralikku tööd, nagu Euroopas asuvates vanade sõidukite restaureerimistöökodades, kuid seal on hinnakirjad hoopis teised.
Aga näib, et selle Riviera ostuga läks igatahes õnneks.


1957 a. Lincoln Premiere Coupe, mis on samuti oma suuremalt jaolt originaalkomplektsuse ning värvitooni tõttu musta numbri välja teeninud:


Jällegi üks ilus, kahe uksega "ameeriklane" - 1958 a. Cadillac Coupe DeVille:


1958 a. Chrysler Imperial Crown:



Piltidelt pole hästi näha, kuid millegipärast on see Chrysler sellist röökivrohelist tooni. Ma mõneti kahtlen, kas tol ajal, s.t. 50-ndate lõpus, neid autosid niisuguse intensiivselt sätendava lakialuse metallikvärviga võõbati. Aga samas see värvitoon võis olla ka omaniku enda vaba valik.

1971 a. Cadillac de Ville:


Sellele järgnes üks posu Mustangeid:




1967 a. Velorex:



See kolmerattaline sõiduk sai ka omas, s.t.mootorrataste klassis publiku lemmiku tiitli.

Stiilne USA sõiduk 30-ndatest aastatest:


1950 a. Chrysler Windsor Four Door Sedan:


1957 a. Chevrolet Bel Air:


1955 a. Buick Special Touring Sedan:


Üks järjekordne Buick Riviera:


Teatud-tuntud kuldne Ford LTD:


Cadillac Eldorado, mille lakialune värvitoon jättis mulle jällegi suhtkoht küsitava mulje: Tumepunasele aluspinnale oli peale "tulistatud" mingisuguseid roosakaid litreid, mis siis päikese käes, erineva nurga alt tekitasid mingisuguse sätendava efekti:


Üritusele kõikidest registreerunud autodest oli see GAZ 69 minu jaoks üks paljudest huvitavamatest masinatest. Ma ei tea, kas mu see tuttav(kellel on Eestis ilmselt ainukene korralik ja sõitev, autentsetes miilitsavärvides UAZ 469, ehk "sidrun", nagu teda rahvasuus kutsutakse) ka seda sinist miilitsaautot nägi või mitte.
Kahju et "sidrunit" seal üritusel polnud. Muidu oleks nad kõrvuti seistes päris hea vaatepilt- vanem "miilitsaauto" põlvkond versus uuem põlvkond:








Üks omamoodi revolutsiooniline ja huvitav USA sõiduk - 1959 a. Nash Metropolitan:

Sel ajal, kui ülejäänud tehased ehitasid 50-ndate lõpus igasuguseid neljarattalisi "skulptuure", püüdes üksteist disaini ning pisividinate lisamisega üle trumbata, tehti kokkuhoidlikumatele või kehvema sissetulekuga ameeriklastele ka niisuguseid väikeseid masinaid.

1937 a. Cadillac.
Peaaegu sarnase autoga sõitis alates 1936-ndast aastast ka kindral Laidoner:






GAZ 63, mida on praeguseks samuti väga vähe järgi jäänud. Algselt ehitati neid militaarotstarbelisteks ning lisaks tavalistele puitkastidele pandi neile peale ka tsisterne ja "Katjuušasid". Mõned neist vedasid ka sõjavägede välikööke jms. varustust. Alles hiljem läks osa autosid ka suuremate RTJ-de valdusesse:


Tegu peaks olema ilmselt "Tuula" tüüpi rolleritega:


1941 a. Packard Super Eight:


Kogu registreerunute nimekirja saab vaadates alates sellelt leheküljelt ning samuti sai üritusel osalenud sõidukitest tehtud paar videoklippi: 1 ja 2.


Kui rahvatantsijad olid oma etteastetega ühele poole saanud, jõudis varsti aeg sinnamaale, kus hakati osavõtjatele välja jagama erinevaid meeneid ning auhindu.
Ütlen ausalt, et sellist uhket auhinnalauda pole ma päris tükk aega näinud:




Ürituse üks korraldajatest, Raivo Hannus, sai omale sellise, eritellimusel (vist)dolomiidist käsitsi valmistatud "postamendi", kuhu on süvistatud sõidutrass ning mille otsas kõrgub vanaaegse auto kujutis:


Need meened said omale isikuliselt kõige vanem üritusest osavõtja, kõige vanema väljalaskeaastaga sõiduk ja kellelegi jagati neid veel:


Ning siin siis samuti eritellimusel valmistatud rändkarikas või auhind.
Selle sai omale Laitse rallipargi eestvedaja ning omanik Üllar Suvemaa, kes oli omalt poolt ürituse õnnestumisele samuti tubli panuse andnud:

Tubli panuse all ma pidasin siis silmas seda röögatusuurt kompleksi, mis kannab "LaitseRallyPark" nime ja kus siis reedel mõned osavõtjad käisid enda ja oma auto võimeid proovile panemas.
Reedel mind küll kohapeal ei olnud, kuid mu valduses on paari "spiooni" käest saadud posu pilte, mis ootavad samuti ülespanekut ning avalikustamist.

Olenemata vihmasest ilmast ma isiklikult jäin üritusega küll rahule. Seda võis pärast lugeda ka mõnedes foorumites, et sellist suurejoonelist üritust, mis nii ladusalt korraldatud, pole tükk aega olnud. Eks väikeseid tehnilisi vimkasid tuli nii korraldajatel kui ka osavõtjatel ikka sisse, kuid see käib asja juurde ja on täiesti mõistetav.
Enne lõpetamist ma tahaksin veel näidata ühte fotogaleriid, mille oli teinud üks meie lõunanaabrist osavõtja.
Ütleks nii, et pildistamiseks on kellegil päris head annet:
http://www.gaz21volga.com/exhibitions/2009_parnu/2009parnu.htm

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Konkreetset marki ei oska pakkuda, aga arvan et tegu (vist) mõne Dodge või Chrysleriga:

1950 Chrysler Windsor Four Door Sedan
http://www.oldcarbrochures.com/main.php?g2_itemId=29985

Unknown ütles ...

Tere.

Tahtsin mainida, et punasel Eldoradol on minu arust püütud teha "flake"'i. Näiteks Soomeski kustomitel on see suhtkoht palju kasutatud teema, Ameerikast rääkimata.
Konkreetsel Eldoradol vist ei ole samas see välja kukkunud päris nii nagu võiks, kuigi see on samas võibolla ka minu maitses kinni.

Tervitades,
Jarmo.

Vanatehnikahuviline ütles ...

Tervist.
No vat ma ka ei tea, miks see Cadillac just nii värvitud oli. Võibolla ta siis tõesti tekitab päikese käes nende litritega eelmainit efekti. Võibolla õnnestub seda autot kas siis Haapsalus vms. kogunemiskohas ilusa ilmaga veelkord näha. Igatahes too päev oli see lakialune efekt nagu nullivõitu.

P.S. Tänud Anonüümsele konkreetse Chrysleri tuvastamise eest. Lisan paranduse postitusse.