Omanik on auto juures muidugi tänuväärset tööd teinud. Kõik, mis vähegi võimalik, on küljest ära võetud. Peale on jäänud ainult mootor ning käigukast:
Isegi bensiinipaaki pole külge jäetud, sest et too vajab samuti tegemist.
Kuigi uksed ja luugid tunduvad tal olevat suhteliselt korralikud ning ilma suuremate mõlkide ning läbiva roosteta, siiski ei saa seda öelda auto põhja ning koopaplekkide kohta. Keegi on kunagi seda autot püüdnud keevitusega "parandada", kuid see tööde viimistlus on mõnevõrra rohmakas jäänud:
Kõige suuremat probleemi valmistavad selle auto juures lävekarbid.
Pealtnäha pole neil suurt midagi häda, väljaarvatud see, et nad on siit-sealt mõlkis ning roostes:
Kuid altpoolt vaadatuna on pilt hoopis teistsugune. Millegipärast pole too plekksepp, kes seda autot kunagi tegi, viitsinud/saanud karpe korralikult valtspingis lõpuni valmis painutada ja on sellised poolikud karbid kere külge keevitanud, et jätaks pealtnäha sellise mulje, justkui tegu oleks korralike detailidega. Või siis on karbi põhjaalune kinnitusserv olnud omadega nii roostes, et see peeti paremaks gaasikeevitusega maha lõigata. Kuna aga karbiplekk niiviisi lahtiselt seistes suurt midagi kinni ei hoia ja temast sellisel kujul kasu pole, siis ilmselt arvati, et kui keevitada karbile paar-kolm kinnitusriba vahele, et siis ta "käib küll".
Need on lihtsalt oletused.
Juhipoolsel küljel sama asi:
Selline "plekipornograafia" tuleb autol peale liivapritsis käiku esimesel võimalusel ära lõigata.
Põhi, lävekarbid, tagarataste koopaplekid ning tagumine, luugi serva juures olev paneel paistavadki kõige rohkem tööd nõudvat. Eks peale liivapritsiga puhastamist võib vana pahtli jms. kultuurikihi alt veel igasugu "üllatusi" lagedale tulla.
Lae võõpas auto omanik ajutiselt krundiga üle, et rooste selle kallal väga suurt hävitustööd edasi ei saaks teha. See krunt tuleb mul kunagi maha lihvida, kaasarvatud ka see "reljeefne ollus", mis krundi alt paistab:
Põhja üldvaade:
Tulemüür:
Tagarataste koopad, millede keevituskohad tuleks üle teha:
Stangetagune plekist paneel, mis on omadega üpris loppis ja mõlkis:
Ütlen veel ette ära, et 100% originaalsõidukit temast ei tule. Selleks kulub ulmelistes kogustes aega ning raha. Seda viimast praegusel kehval ajal aga rahval eriti pole. Omaniku soov oli teha sellest autost lihtsalt üks viisaka väljanägemisega "Pobeda", millega saaks suvel ilusa ilma korral ringi sõita.
Nii et eks näis, kui suuremahuliseks need auto juures tehtavad tööd kujunevad.
Nagu tähelepanelikumad lugejad märkasid, on mu töine ruum jällegi teistsugune, võrreldes mõne aja tagustes postitustes olevatel piltidel. Ruumi vahetuse tingis tegelikult asjaolu, et eelmine garaaž jäi sellise suurema töö tegemiseks paraku ikka liiga kitsaks. Ses mõttes et auto mahtus sisse küll ning teda oli võimalik teha ka, aga küljest eemaldatud keredetaile(uksed, tiivad jne.) polnud kuskile hoiule panna ning liikumisruumgi töö tegemiseks oli nende ümber liiga napp.
Sellepärast tuli mul olude sunnil hakata otsima mõnda suuremamõõdulist varjualust.
Praeguseks on mul see "sisseelamiseperiood" veidi poolik. Ses mõttes et garaažiseinad vajaksid veel valge värviga värskendust. Aga muidu on suuremad remonditööd tehtud.
Ise olen praeguse ruumiga suhteliselt rahul. Vajaduse korral saab garaaži ajada kasvõi kaks autot korraga ning kummagi jaoks on ka oma kanal- juhul, kui on tarvis põhja alt mingeid töid teha(kruntida, lasta põhjakaitsemastiksit vms.).
Garaaži koristus-ja remonditööde käigus leidsin ühest nurgast niisuguse sildi:
Selle ma panen millalgi ukse peale. Siis ei ole karta, et niisama uudistajad hakkaksid sisse-välja voorima. Sest et niikui keegi kutsumata külaline või võõras inimene garaaži astub, hakkab "taksomeeter tiksuma" :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar