neljapäev, veebruar 11, 2010

249. Peatükk: SAAB 96 keretööd.

Ükspäev, kui ma parasjagu "Pobeda" kallal toimetasin, krägises mu selja taga garaažiuks ning rehvide sahinal veeres ruumi sisse niisugune "Rootsi muna":

Auto omanik hõikas veel ukse vahelt:"Viva Svenska !" ning läinud ta oligi.

Ma siis vaatasin garaaži ilmunud imelooma siit ja sealt ning jõudsin järeldusele, et ju siis tahetakse sellest autost niiöelda elulooma saada, millega vabadel päevadel ringi põristada saaks. Ega ta muidu poleks niisugusel kujul mu nina alla ilmunud.

Kuna iseenesest auto(d) valmis ei saa, siis hakkasin paralleelselt "Pobedaga" tegutsema ka SAAB-i kallal. Allpool siis mõned pildid vahepeal toimunust.
Kunagi oli teda juba vahelduva eduga tehtud. Haljastele pindadele oli peale pandud küll roostesurma, küll igasugust muud kraami. See tuli mul nüüd kõik maha lihvida.
Vaatepilt polnud mitte just paljutõotav.
Roostesurma oli küll paksult peale mätsitud, aga kuna auto oli mitu aastat seisnud vahelduva eduga küll garaažis, küll lageda taeva all, siis oli niiskus plekile ikkagi ligi pääsenud ning asus seal tegema oma igapäevast tööd, mis avaldub teadupärast rooste näol.

Kuigi ustelt õnnestus mul see pealekantud kraam maha lihvida, siiski jäid väikesed roostetäpid sellegipoolest pleki sisse. Nii et abrasiivkettaga plekkide üle puhastamisest ei pääse ma kuskile.
Sama asi, nagu ma Buick Riviera kere puhastuse juures tegin:


Tagatiibade kohta öeldi, et siin polevat hullu midagi- natuke pahtlit peale panna ja krunt selga. Hakkasin siis aluspinda taldlihvijaga töötlema, kui mingi hetk irdus kunagi pahteldatud tiiva küljest üks väike pahtlitükk. Sellele järgnes teine.
Mõtlesin, et mis jama siis nüüd on selle pahtliga, et ta niiviisi teeb ?
Kui asusin pahtlilabidaga süvendatult uurivatele uurimistöödele, siis otsustas mingi hetk kogu see pealekantud "kultuurkiht" hakata tiiva küljest lahti tulema.
Mõnda aega krigistasin auto juures hambaid ning selle krigina saatel otsisin välja kuumaõhupüstoli ja kaabitsa, et kraapida kogu see "mant" tiiva küljest maha:


Kui olin oma uuristustöid mõnda aega teinud, selgus et pahteldatud on täiesti sileda pinna peale, ilma eelnevalt aluspinda korralikult matistamata.
Mõni ime siis, et pahtel tuleb plõginal nagu puzzle aluspinna küljest lahti:


Kui kraapimis-, rookimis- ja kirumistöödega olin ühele poole saanud, tuli mõlemalt tagatiivalt päevavalgele niisugune vaatepilt:


"Unnik", mis enne oli tiiva küljes. Teisel pool autot oli samasugune:


Lõpuks käisin mõlemad tagatiivad jämeda liivapaberiga üle, et kätte saada see viimanegi ollus, mis neile kunagi peale kantud oli.
Selle pindmise rooste eemaldamiseks tuleb kasutada jällegi eelmainitet drelli otsa kinnituvat ketast:


Midagi peab ette võtma selle mõlemal tagatiival asuva "talupoja keevitusega".
Viimaselt pildilt jääb mulje, justkui keegi oleks tiiva kahest tükist kokku traageldanud. Siin peab ilmselt plekksepaga nõu pidama, kes praegu Rivierat keevitab, et mida nende tagatiibade juures annaks paremini teha.
Välistatud pole ka see variant, et mingi osa tiivast tuleb välja lõigata ja korralik plekitahvel asemele panna.

Kommentaare ei ole: