169. Peatükk: Zaporožetsi värvimine.

Sellest peaks nüüd saama kaks nädalat, kui tuli mulle töösse see punane Sapakas ehk ZAZ 968. Nüüd võib suhtkoht kindlalt öelda, et vähemalt autoga on selleks korraks asi ühel pool. Ausalt öeldes pole ma ühtegi nii suuremahulist tööd nii lühikese ajaga veel valmis teinud. Ses mõttes et auto võib küll väike tunduda ja peale vaadates ei saa nagu arugi, mis tema juures nii palju aega võiks võtta.
Aga no võtab.
Iseenesestmõista on kaks nädalat sellise töö tegemiseks üliväike aeg. Ega see stopperiga võidu vehklemine eriti head tulemust ei anna. Nii et mingit üliviimistletud ja peegelsiledat näituseautot ei tasu sest Sapakast otsida. Kuidas auto omanik oma vastvalminud hobisõidukiga rahule jääb, selgub üsna varsti.
Enamasti olidki kõige suuremad ajaröövlid pindade lauspahteldus ja pealekantud pahtlist detaili kuju väljavoolimine, igasugused sisepindades olevate nurgataguste ja õnaruste-kumeruste lihvimised-puhastamised, pluss kinnikatmine jne. jne.

Aga eile öösel vastu tänast jõudsin oma töödega lõpuks niikaugele, et lükkasin Sapaka värvikambrisse, asusin teda kinni katma ning hermeetikuga liitekohti "paikama".
Kuigi auto omanik ütles, et isegi kui koobastesse värvi peaks minema, siis ei sõltu sest eriti midagi. Mina aga mõtlesin et teine on mitu õhtut vaeva näinud, põhja puhtaks rookinud ja musta värviga üle võõbanud ja nüüd ma mõne tunniga rikun teise inimese töö ja vaeva. Ja siis ma otsustasingi nii, et parem jätan selle sapaka põhja selliseks, nagu ta praegu on, ehk siis katsin auto kõhu alt kinni.
Et siis on teda kunagi edaspidi nii ülalt- kui altpoolt hea vaadata:




Sel ajal kui normaalsed inimesed magasid, sai üks hull ühe värvimineva auto lõpuks kinni kaetud ning hakkas pindasid värvimiseks ette valmistama:




Need kaks "poodud kompsu" on elektrijuhtmete komplektid:


Ja niisugune ta siis saigi. Selline beiberoosat värvi naistemagnet:


Tagantvaade:


Tegelikult oli see roosa toonkrunt, mille ma enne õiget, punast värvi auto peale susistasin. Punastel värvidel kipub see häda olema, et osad neist katavad suht kehvasti, erinevat tooni aluspind jääb alt läbi kumama ja siis mõnikord uhatakse peale vaat et 4-5 kihti, et nad kõik ühtlaselt kaetud saaksid. Kuna mul polnud aga tahtmist niiviisi värvi raisata ja sellega seoses ka riskida värvi jooksmaminekuga, siis lasin parema katvuse huvides alla ühtlase, roosakat tooni aluskrundi. Neid krunte on punase värvi jaoks nii roosasid, valgeid, kui halle. Seekord sattus siis roosa.
Korraks sähvatas peas läbi, et mis siis saaks, kui ma sellele "titeroosale" toonile kaks kihti lakki peale kihutaksin. Et ei olegi punane Sapakas, on hoopis roosa.
Ma arvan et selline nali oleks mulle pärast vist väga kalliks maksma läinud.

Kui toonkrunt kuiv, läks autole ja luukidele peale kaks kihti punast akrüüli ning valmis ta oligi:












Kui ma algul arvasin, et saan koos luukidega ka ära värvida need nõndanimetatud "tuuletaskud" ehk õhuvõtuavade katted, siiski tuli nentida, et mul pole neid värvimise ajaks kusagile kinnitada, sest et tahtsid nad samamoodi mõlemalt poolt värvimist saada, nagu luugidki. Ilmselt tuleb nad siis millalgi koos ustega värvida.
Viimatimainitutega hakkan ma ilmselt homme otsast tegelema. Siis saab auto omanik ka kõik need ülejäänud neli detaili millalgi järgmise nädala jooksul ära viia.