Neljapäev, juuni 05, 2008

168. Peatükk: Zaporožetsi lihvimine, kruntimine.

Nende mõnede päevade jooksul on asi vaikselt edasi liikunud.
Sapakas on kaks korda täitevkrundiga üle lastud ning suuremalt jaolt ka ära lihvitud. Jäänud on veel teha kapott, tagaluuk ja kaks ust. Esimesed neist saidki eile ette võetud.
Uksed peavad veel veidi oma järge ootama, kui nendega saab tegelema hakata. Auto omanik ütles, et millegipärast on tal tunne, et uste raamid, millede sees klaas liigub, on ülaservast vist natukene ülespoole kaardus. Ilmselt tuleb plekksepal neid puuklotsi ja haamriga veidi õgvendada. Kuna aga plekksepp rabab nüüd kahe koha peal, et ennast ja oma peret ära elatada saaks, siis jääb tal nüüd sellevõrra vähem aega igasuguste äkitselt kaelakukkuvate tööde jaoks ja sellevõrra nihkuvad nüüd need igasugused klientidepoolsed esmased nõutavad kuupäevad mõnevõrra pikemaks. Lisaks sellele sapakale on mul kaela peal ka veel üks USA päritoluga Chevy džiip, millega olevat äkitselt ja järjekordselt kiire. Nii et mul tuleb vehelda nö. kahel rindel.
Lihtne on ju mõelda küll, et mis see siis ära ei ole: natuke pahtlit, natuke värvi ja valmis. Asi selles ongi, et ega need tööd nii ei käi, et natuke pahtlit, värvi ja ongi valmis. Iga töö, kui tast tahta asja saada, võtab aega. Kui aga seda viimast ei ole piisaval määral, siis kipub selle all kvaliteet kannatama.
Nii on ka selle sapakaga. Esmamulje, mis võib, ja tavaliselt osutubki pikapeale petlikuks, põhjal ei oska eriti ükski inimene pakkuda, kui kaua või vähe ühe või teise auto tegemine aega võtta võib.
Praeguse seisuga olen ma selle sapakaga tegelenud natuke rohkem kui nädal(eelmine kolmapäev tuli ta mulle töösse). Poolteist nädalat sellises mahus selle autoga tegelemiseks on ajalises mõttes ilmselgelt liiga vähe.
Nii et ta ei pruugi nii sirge saada, nagu ma tegelikult tahaksin, et oleks.
Aga ma katsun sellegipoolest nädala lõpuks nii selle sapaka ja paar tema luugidetaili, kui ka Chevy valmis saada. Siis on vähemalt järgmine nädal sellevõrra rahulikum ja saan oma muid töid tavalise rütmiga teha.

Nagu öeldud, siis täna võtsin ette Sapaka kaks luuki ja panin nad esimese täitevkrundikorra alla. Algul peale vaadates ei tundunud nad eriti jubedad.
Siiski töö käigus ilmnes, et mõni detail võib ikka üpris lömmis olla:


Kui mootorikattel pahtel peal, valmistasin lihvimiseks ja pahtelduseks ette esimese luugi:


Natuke saab siit pildilt aimu, et suuremad lihvimistööd on auto juures peaaegu ühel pool. Jäänud on veel teha reisijateruumi põrand, seinad ja ees olev pakiruum, kuna mootor asub sapakatel teadupärast taga:


Kaks korda pahteldatud ja lihvitud ning esimest täitevkrundikorda ootav mootorikate:


Krunt peal:




Täna lähevad mõlemad luugid teise ja sedakorda viimase krundikorra alla.
Nii et reedeks mul ei jää muud, kui nad ainult siledaks lihvida, koos autoga kambrisse viia ja ära värvida. Esialgu oli plaan kõik detailid autoga koos värvida, kaasaarvatud uksed, sest et ruumi niipalju kambris peaks olema küll.
Viimatimainitutega seonduvat aga ma juba postituse eespool kirjeldasin.

Kommentaare ei ole: