Laupäev, juuni 06, 2009

226. Peatükk: Buick Wildcat-i kapoti lihvimine, kruntimine.

Neljapäeval läks suuremaks kapoti pahtelduseks ja samas panin ta esimese täitevkrundi korra alla. Nagu eelmises postituses öeldud, tuli mul teda enne pahteldama asumist kõigepealt höövliga veidi ühtlasemaks lihvida ning seejärel taldlihvijaga üle lasta. Sellegipoolest oli kapotipind nii laines, et mul kulus kusagil kilo jagu pahtlit, enne kui sain mõlemad kapotipooled enamvähem ühtlasemaks. Kui kõrvalistujapoolne kapotiplekk sai enam-vähem, siis juhipoolne kapotiplekk on liivapritsiga ikka nii kapitaalselt p.... keeratud, et isegi plekitööga ei saa teda samamoodi õigesse kujusse tagasi. Ega mul ei jäänudki muud üle, kui et vedada aga ohtralt savi peale ning hakata temast mingisugustki pinda välja voolima.
Ma ei tea, mis materjalidega teda eelmises töökojas tehti, kuid see kunagi pealekantud pahtel ei ole küll pahtli moodi. Pigem meenutab ta mingit tsemendisegu vms. mida pärast vist ainult teemantkettaga ühtlasemaks lihvida saab. Pahtel peaks olema ikka sellise koostisega, et teda on kerge lihvida ja voolida- mitte et vead mingi koguse detaili peale laiali ja pärast siis nühid teda höövliga nii et silmad punnis peas:


Eile jätkasin pooleliolevast kohast. Jälle höövel kätte ja täitevkrunti lihvima.
Ega see aluspind kõige parem ei tundunud. Laineid oli veel üksjagu sees. Kuna see oli aga alles teistkordne täitevkruntimine, siis mõtlesin, et ehk tulevase kolmanda korraga saab juba enam-vähem rahuldava pinna.
Kui kapott üle hööveldatud- lihvitud, läks teist korda täitevkrunt peale:




Sellisena jääb ta siis järgmist nädalat ootama. Tuleval nädalal hakkan tegelema külgedega ja ehk õnnestub mul auto järgmise nädala lõpuks täitevkrundiga üleni ära katta.

Kommentaare ei ole: