268. Peatükk: Buick Riviera värvimine.

Kuna aluspind enne värvimist oli suhteliselt kirju tänu erinevat tooni täitevkruntidele, siis oli ainuvõimalus terve auto nii seest kui väljast aluskrundiga katta. Siis vähemalt polnud seda ohtu, et punase värvi alt oleks hakanud aluspindade toonierinevused läbi kumama:

See traadi otsa "poodud" junn, mis aknaaugust paistab, pole mingi sõjanui, vaid teipidesse ja paberisse pakitud juhtmepundar.


Pagasiruumi põhi ühelt...


ja teiselt poolt:

Pagasiruumi põhjast on originaalina säilinud ainult keskmine osa. Ülejäänu pidi plekksepp ise plekist välja painutama ja lõikama, millest ma siis omakorda pidin mingitmoodi originaalile ligilähedase põhja pahtli, liivapaberi ja "mingi ema" abiga välja voolima. Üks kuradima aeganõudev töö oli.
Ega selline "lappimine" või paikamine õige asi pole, aga vähemalt on ta nüüd tehtud ja valmis. Kui kaua selline põrand sellisel kujul kesta võib, ei oska keegi arvata. Eks aeg näitab.

Kui aluskrunt kuivanud, lasin sellele peale punase alusvärvi. Seda siis seetõttu, et ma ei tea, kui hästi või halvasti originaaltoon heledat krundipinda katta võib:




Seejärel läks peale auto õige värvitoon, mis sai omakorda kahe lakikihiga kaetud:


Katus:


Parem tagatiib:


Vasak tagatiib:


Kui see auto kunagi teedel-tänavatel veerema hakkab, siis ma loodan et mõni idioot talle tagant sisse ei küta, sest et mulle ei paku küll mingit huvi tagatiibade ja pagasiruumi põhja kallal, kuhu kulus kokku u. 4-5 kilo "savi", kogu selle pahteldamise ja voolimise protsessiga uuesti pihta hakata.