269. Peatükk: Mercedes- Benz 560 SL keretööd.

Tervist üle pika aja. Õigemini üle väga pika aja.
Peale viimast, mitu kuud tagasi kirja pandud postitust ja sellele järgnenud pausi on minult küll telefonitsi, küll postkasti kaudu uuritud, et "mis värk on ?" Eetris on vaikus ja mitte midagi ei toimu.
See paus oli mul nimelt taotluslik. Mingi moment ma tundsin, et see postituste lisamine oleks nagu mingi rutiinne kohustus, mida ma pean tingimata tegema.
Kui nüüd arvestada seda, et ma olen konkreetset lehte täitnud vahelduva eduga pea üle nelja aasta, siis mingi hetk hakkab selline trükkimise asi vastumeelsust tekitama. Ja nii ma otsustasingi teha määramata ajaks pausi. Elus on muidki asju, kui ainult tundide/päevade kaupa tööruumis värvi- või lahustiaurude sees vegeteerumine ja seejärel poole ööni arvutis järjekordse protokolli koostamine.

Vahepeal sekkus mu kuhjuvatesse olmeprobleemidesse saatuse tudisev käsi(või sõrm). Tudisev seetõttu, et ilm on vahepeal külmaks läinud ning ta saatis mulle õnneks ühe veidi lihtsamat sorti töö, mille abil ma (ehk) saan oma eelmainit probleemidele operatiivse lahenduse.
Tegu on siis 1986 a. Mercedes-Benz 560 SL-iga.
Autol pole laias laastus suuri keretöid vaja ette võtta, s.t. teha "mittemillestki midagi", kuid ta vajab värvkatte uuendamist. USA-s, kust see sõiduk pärit, arvas mingi tüüp, et ta oma tegevusega on kindlasti lahe kuju, kui tõmbab autole naela või muu terava asjaga "ringi peale". Nii et praktiliselt pole ühtegi keredetaili, mis värvimist ei vajaks.
Paar pilti ka, mis tehtud auto äravedamise päeval:




Praegu ta siis seisab mul tööruumis ja mingi hetk hakkan ma teda paralleelselt teiste töödega koos tegema, kui töötuppa vajalikus koguses soojemat temperatuuri saan.
Auto omanik oli õnneks samuti mõistva suhtumisega ning ei hakanud mulle mingit paarinädalast või paarikuist daatumit esitama. Öeldi, et "Kui sa kevade alguseks auto tehtud saad, siis on väga hea."