Aastavahetus peetud, uus aasta vastu võetud ja eelmisest postitusest on ka päris hea jupp aega möödas.
Jätkakski siis oma jutustust sealtmaalt edasi, kust pooleli jäi.
Tegelikult tõele au andes pean tunnistama, et kuigi ehk mu viimasest, novembrikuisest postitusest jäi mulje, et nagu tolleks ajaks olekski detailide otsimisega kõik ühel pool, siis tegelikult ma jätkasin nende erinevate juppide otsimist sama aktiivselt edasi- nii, nagu ma kogu aeg seda vaikselt praktiseerinud olin.
Ühel õhtupoolikul, veidi aega peale seda, kui olin Tallinna lähedalt ära toonud need kereplekid jms., istusin netis ja vaatasin niisama ajaviiteks "Kuldse Börsi" ajalehekuulutusi. Et võibolla seal ehk keegi pakub mingeid detaile GAZ 24-le.
Ja üks kuulutus mu tähelepanu köitis ka.
See müüdavate asjade nimekirjajoru, mis mulle sealt vastu vaatas, oli üpriski muljetavaldav, nii et ma võtsin kätte ja helistasin kohe kuulutuses olnud numbrile.
Vastu võttis üks vanemapoolne meesterahvas, kes oli nõus lahkesti mulle ära seletama, mis päritoluga mis jupp on, kui palju tal neid on ja mis seisukorras nad on.
Enamus asju, või mitte enamus, vaid pea kõik detailid mida ta müüa pakkus, olid väidetavalt uued.
Selline asi äratas minus juba huvi üksjagu.
Leppisime siis kokku, et ma otsin kuskilt mingisuguse transpordi ja esimesel võimalusel sõidan detaile pakkuva mehe juurde külla.
Ühel novembrikuisel laupäeva õhtupoolikul jõudsingi koos ühe tuttavaga, kelle omanduses oli väike pakibuss, ühte väiksesse Lõuna-Eesti asulasse.
Esimese hooga me sõitsime õigest teeotsast muidugi mööda nagu tavaliselt, kuid telefoni teel onuga kontakteerudes jõudsime õige pea tema hoovi peale.
Väravas seisis üks turskema kehaehitusega ja juba soliidses vanuses olev muheda olemisega meesterahvas, kes ilma pikema jututa juhatas mu garaazi, kuhu ta oli juba kõik pakutavad detailid oma töölaua peale üles rivistanud.
Ütleks, et oli, mida vaadata :)
Kuna osa asju oli meil telefoni teel nimekirja näol üles märgitud, et mis detail on ning mis ta maksab, siis kõigepealt võtsime selle nimekirja ette ja hakkasime vaatama, mis need asjad endast kujutavad.
Ütleme nii, et mina jäin pakutavaga väga rahule, sest et pea kõik detailid, mis müügiks olid pakutud, olid uued ja korraliku väljanägemisega, nii et selle koha pealt ei tulnud müüja jutus kahelda.
Kui nimekirjaga ühele poole saime, hakkasime vaatama, mis sellel meesterahval veel varuks pakkuda on.
Kõiki asju enam täpselt ei mäletagi, kuna neid jubinaid oli ikka tõesti palju, aga suurematest asjadest võiks vast mainida uut ja komplektset roolilatti (kõik puksid ilusti sees, nagu peab), uut roolisammast ja uut esimest torukujulist risttala, mis käib ette, kahe esitala vahele ning esipõlle taha, ning mis hoiab seda auto nina koos. Sellest on mul siin allpool üks pilt ka lisaks teistele.
Ütleme nii, et peale minu külaskäiku jäi tollele meesterahvale garaazi ainult paar GAZ 24-10 ukselinki ja vist üks kasutatud käsipiduritross- ülejäänud kraam, mis vähegi uus ja korralik oli, leidis omale uue omaniku.
Kui asjad olid autosse tõstetud, siis nagu tavaks, sai enne ära minekut veel selle mehega paar sõna "Volgadest" ja nende detailidest räägitud ning tema jutust ilmnes üks väga meeldiv seik: ta nimelt käib vahetevahel Venemaal oma sugulaste juures külas, ning paralleelselt selle sugulaste juurde tehtud visiidiga on ta külastanud ka kohalikke "Volga" detailidega tegelevaid kaupluseid, et enda GAZ 24-10 jaoks vahetevahel midagi juurde soetada, juhul kui selleks vajadust peaks tekkima.
Murdosa sekundi jooksul sain aru, et selle mehega tasuks ka edaspidi häid suhteid hoida, sest et temast võib tuleviku mõttes väga palju abi olla.
Enne äraminekut vahetasime veel telefoninumbreid ning "Volga" detailide pakkuja kinnitas mulle veelkord, et ta ilmtingimata, enne kui Venemaale hakkab minema, võtab minuga ühendust, et siis nende uute tarnitavate detailide asjus täpsemalt kokku leppida: mida ta peaks sealt tooma, kui palju neid asju vaja on ning kuidas me selle rahaarveldamise teeme, kui asjad juba kohal.
Ütleks et kogu asjaajamisest jäi mulle väga positiivne mulje ning nagu antud situatsioon kinnitas, uusi tuttavaid ning avanevaid võimalusi võib leida ka sealt, kust neid üldse oodatagi ei oska.
Järgmises peatükis tuleb siis juba juttu uutest detailidest, mis niiöelda proovi korras sai Venemaalt tellitud.
Seniks aga panen siia ühe pildiseeria väikesest murdosast uutest detailidest, millede omanikuks ma siis mõni aeg tagasi sain:
Mõningaid uusi kummipukse:
Esimene torukujuline risttala:
Esirataste rummud:
Esisilla poldid koos paari rummumutriga:
Kojameeste mootor:
Uued rattamutrid:
Uus roolisammas pealtvaates:
Tagavedrude alla ja peale käivad kummist klotsid:
Uksesisesed, seest karvase soonega klaasitihendid:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar