Aga igatahes asjalood liiguvad soovitud suunas, sest täna veeres meie töökotta see kauaoodatud-klopitud-keevitatud-paigatud ja sada imet veel tema kallal tehtud, Cadillac Eldorado:
Tegu on siis 1977-nda aasta sõidukiga.
Nii et mõnes mõttes on hea võrrelda teda paar aastat vanema "Volgaga"- et missugune nägi välja tolle ajastu USA päritoluga esindusmark ning milline Nõukogude Liidu oma.
Mootori töömaht on tal tavainimese mõistes röögatud 7 liitrit ja ülespoole. (Internetiandmetele toetudes).
Mulle on taolised numbrid igatahes nagu muusika kõrvadele :)
Tegu on suhteliselt heas korras sõidukiga, arvestades tema vanust, kuigi üldse pole välistatud, et teda võib olla mustmiljon korda juba kunagi tehtud. Sellest ümbertegemisest annab aimu ka sise- ja välispindade omavaheline toonierinevus.
Originaalis oli ta mingi tumepunase moodi, tulevane toon.... vara veel öelda :)
Ja eks see ole juba omaniku enda otsustada :)
Nii et senikaua, kuni Sm.Tamme sõiduk plekitöödes on, saan ma tegeleda selle punase eksemplariga.
Tegin siis autost mingisuguse ülevaatliku pildi saamiseks mõned klõpsud:
Eelviimaselt pildilt võib näha, et küljepind natukene virvendab.
Seda peaks proovima höövliga natuke siledamaks lükata. Ehk on võimalik.
Pahteldada tuleb neid külgi nagunii- sellest ei pääse üle ega ümber, aga ma katsun kõigepealt seda vana pinda nii sirgeks ajada kui vähegi saab.
Siis on endal sellevõrra pahteldamist ja pealekantud pahtli lihvimist vähem.
Mõned pildid ka sellest pikaleveninud katuseehitamisest.
Siis on lugejatel võimalus ka oma silmaga vaadata, et pole see plekitöö midagi nii lihtne, kui ehk võib arvata. Ohtlikke kohti ja momente tekkis plekksepal katusega üksjagu.
Kõige suurem oht oli siis, et katuseplekk võis keevituse tagajärjel lainesse jääda/tõmmata ning hakata "plõnnima".
Sellise "punktiirkeevitusega" õnneks taolist asja ei juhtunud, kuigi sellegipoolest oli plekksepal tööd üksjagu.
Võrdluspildid vasakust küljest ja katusest.
Nüüd:
Enne:
Võrdluspildid paremalt küljelt:
Nüüd:
Ja enne:
Nendel nn."enne" tehtud piltidel olid roostekohad lihtsalt tavalise taldlihvija ja kõige jämedama paberiga värvist puhtaks lastud, et saada aimu, kui kaugele see rooste roninud on, mis oli katuse katteks olnud naha all.
Igatahes, eks siis järgmine nädal näha ole, kuidas selle auto juures tehtavad voolimistööd minema hakkavad.
Ma ise sisimas rehkendasin, et kui niiviisi rahulikult Cadillaci kallal tegutseda, siis kahe nädalaga peaks temast suhteliselt talutava välimusega sõiduk tulema, sest et täisrestaureeringut pole plaanis teha.
Omaniku soov oli talle lihtsalt korralik välimus anda, millega poleks piinlik tänavatel V8 müdina saatel liikuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar