Kuna üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, siis ma seekord piirdun ainult mõnelauselise kommentaariga piltide juures ja eriti pikka juttu ei tee, sest et põhiline tekst sai eelmisesse postitusse kirja pandud.
Nii et kui keegi tahab teada, kuidas sündmused tegelikult arenesid, siis vaadake eelmist sissekannet.
Piltidega on nii, et kuna mind ei olnud kõigi nende valmimise juures, siis kindlasti võib nende tegelik järjekord erineda.
Ma paigutasin nad ainult enda arust loogilisse järjekorda, ehk siis nii, kuidas need sündmused võisid too moment välja näha.
Nii et kui keegi näeb, et asi ei ole piltidel sellises järjekorras nagu peaks, või ehk pole mu kommentaarid mingil moel sobilikud, siis andke sellest postkasti teada. See on mul profiilis olemas.
Aga pikk jutt on teadupärast ..... jutt, nii et asume aga siis piltide kallale.
Meie seltskond hommikul enne ärasõitu.
Vasakult: Kaido, Vello, siis selle päeviku autor, ning paremal Arno, Andruse isa.
Andrus ise oli musta lina all, ütles, et "tal kohe lendab linnuke välja" (ma ei taha teada kuskohast) ning käskis meil senikaua "küpsis", "prääänik", "hernesupp", "cheese" ja mida kõike veel samalaadset öelda.
Nagu nägudest võib näha, siis meie vaatasime teda taoliste "söögipalvete" peale kui poolearulist:
Esimene söögipaus Lätis:
Naised Ford LTD nahast sisu "degusteerimas":
Laagriplatsile jõudnuna, paigutasime kõigepealt autod nii, et nad moodustaksid niiöelda müürilaadse seina, millede vahele me saaksime siis enda laagri ja istumispaiga üles panna.
Esimese suurema tööna tuli kuidagi "Tšaika" treileri pealt maha saada:
Siin siis Arno roolib, ning Vello vasakult ja Kaido paremalt teda juhendamas:
2 Fordi kõrvuti:
Seltskond einestamas:
Laagriplats tagantvaates:
Väike idüll õlledega:
Kuna taolist "lauake, kata end" mööblieset polnud meil kuskilt võtta, siis pidime omade jõududega selle kuidagimoodi täitma:
Vaadake nüüd tähelepanelikult järgmist kahte pilti.
Inimene toetab ennast vastu treilerit, ei liiguta ennast absoluutselt...
... ja voila´!
Nagu tsirkuses! Nii kiiresti vahetatakse riided ära, et tavainimene ei saa arugi!
Fotograaf astus lihtsalt ühe sammu paremale, ei vaadanud objektiivi ja selle ajaga olid mehel juba teised riided seljas.
Siin on mängus üleloomulikud jõud, ma ütlen.
Andrus kinkis kogu selle ürituse eestvedajale/korraldajale sellise sarvedega mütsi.
Ja nagu näost näha, siis vastne omanik paistab oma sogega üpris rahul olevat:
Valgevenest toodud "Kingitus kõige nõrgemale" ehk siis ürituse korraldajale:
Öine laagriplats on hoopis midagi muud kui päeval.
Päevasel ajal on kõik nii tsiviliseeritud ja viisakad, et sure või maha.
Aga mida aeg hilisemaks, siis hakkab välja ilmuma see kohaletulnute tegelik pale.
Öös on asju:
Selle vasakpoolse auto kohta mul on üks pikem "loeng" ka, aga see on pärastpoole.
Nagu näha, Vana-Kreeka mütoloogiast pärit jumalad ise on meie laagripaika austanud oma kohalviibimisega.
Vasakul pool veini-, õlle- ja jumal teab mis (hõkk...)kangema kraami jumal veel, Dionysos ja paremal peajumal Zeus ise, taltsutamas oma käega välgupilve:
Siin siis surelikud õpetamas jumalatele tuljakut.
Või oli see nüüd labajala-valss:
Let´s rock!:
Momente jäädvustamas:
Siin siis ürituse peakorraldaja röökimas öösel kusagil kella 2 paiku(!) rahvale lööklauseid peopanemise ning ülejäänutele öörahu ärajäämise kohta:
Laupäevahommikune registreerimine ja kogunemine toimus vihmaga vaheldumisi.
Et kord sadas ja siis jälle tuli omakorda rahvast ning autosid juurde.
Ja see rivi, mis siis ükskord liikuma hakkas, oli päris pikk.
Üks esimestest autodest oli igatahes see Cadillac:
"Ässad" oma tõlda pealetilkunud vihmaveest kuivatamas:
GAZ 14 ehk "Tšaika":
Mõned tsiklid:
... ja lõppu ei paistagi:
Karvased ja sulelised:
Tasapisi kogunetakse:
Egas ei saa ju juhust mööda lasta ning ennast koos kena läti naisega pildistamata jätta.
Ma ei saa ainult aru et kuhu parempoolsel, pikemal tegelasel üks käsi kadunud on ?
Esimene peatuspaik oli ühes pubis, kus pakuti üritusest osavõtjatele väikest hommikueinet koos kuuma kohvi ning saiakestega.
Kui see konvoi oli end ükskord paika sättinud, siis hakkas see joru ühest aia äärest...
... ning jätkus teiselt poolt sissepääsu edasi. Nii kaugele, kui silm võttis:
See ongi siis see legendaarne "mosse", mis meid sõidu ajal "kahuripaukudega" kostitas ning mille summutist kostuvaid helisid ma eelmises postituses värvikalt püüdsin kirjeldada:
Väravast sisse astudes jäi silma korraldaja koos oma kaaslannaga:
Vaade paremale...
... ja vasakule:
Selle ürituse vist kõige pikemate mõõtmetega "Cadillac".
Tsiteerides ühest legendaarsest filmist sama legendaarset lauset, siis ütleks, et "enne peab vist vöileiva ära sööma, kut ringi peale saad."
"Tšaika" kahe "ZIM"-i vahel:
Plymouth Fury:
Üks järjekordne "ameeriklane":
Vasakult: Mercedes, Volga, Pobeda ning Moskvitš.
Viimane neist on üpris haruldane kerevariant oma lahtise katuse tõttu.
Mõned tsiklid:
"Ässad" algava päeva kondikava kokku seadmas:
Teine vahepeatus, kus Andrus koos oma ülejäänud kaadriga võttis sisse "tagasihoidliku" ja autost kostuvatest meloodiatest pakatava lähteasendi tänaval- sel ajal kui ülejäänud sõidukid suunati parki puude varju ning eksklusiivsemad ning stiilsemad neist otse lava ette, kus siis esinesid kordamööda ansamblid.
Aga see mudel näikse vist töötavat, et pane tola tegema, siis olenemata rahvusest on sul naiste tähelepanu garanteeritud- hoobilt kohe:
Selle pildi pealkirjaks võiks olla näiteks Tibu ja Jäpe:
Ka Läti naised teavad, millised mehed ja millised autod on head.
Ikka võimalikult suured:
Siin on vist suisa kõikide galaktikate esindajad koos:
Ma ei kujuta ette, mis vägi on surunud kolme elujõus meest korraga nii põlvili ja kellele nad seal nii hoolega "hosiannat" laulavad.
Aga eks see ilmselt mõni üliilusa välimusega lätlanna oli:
Kontrast missugune: väike lätlane ja suur eesti sarvik.
Siin siis pilt maastikuauto pagasiruumi integreeritud küpsetusruumist.
Seesamane masin, mille kohta Andrus ütles, et tal sidur kärssab, kui autot eestpoolt silmitseda:
Kui autod olid kolmandasse vahepeatuspunkti rahvale näitamiseks-vaatamiseks ära paigutatud, läksime sööma.
Sealt tagasi tulles avastasime, et vahepeal oli ürituse korraldaja auto järjekordselt "ära minestanud" ning ta üritas seda koos oma saatjannadega teeveerde lükata.
Ega me ka siis kadedad poisid polnud. Panime ka käed külge ja aitasime lükata:
Siin siis see Läti "Tšaika":
Ja nüüd on "Tšaikal" näha ka meie seltskonnas valjuhäälset vanduv-verbaalset poleemikat tekitanud embleemid tagapaneeli vasakul pool ning lisatuli tagumise aknalaua peal:
Plats oli nii autosid...
... kui ka rahvast täis:
Ma loobun vast selle seltskonna tutvustamisest. Juba pildid räägivad enda eest ise:
Rahvas meediaväljaandega tutvumas:
Tagaplaanil käib ainult üks kulin ja mulin:
"Tähesõdadest" tuntud Darth Vader oma maapealsest sõidukist välja astumas.
Ma mõtlen, et huvitav, kus ta oma neid mesilasi peab? Kas maa peal või kosmoses, oma laevas ? Ja ei tea, mis värvi see mesi veel olla võib, kui ta pole maist päritolu ?
Jurmala randa jõudes moodustus autodest selline hästi pikk rivi:
No ja nagu ikka, olid ka "musketärid" oma tõllaga platsis:
Isegi üks "Estfield" oli teiste vanemate ja nooremate sõidukite vahele ära eksinud:
Nii kaugele kui silm ulatus, oli ainult rannajoon ja ikka liiv, liiv, liiv...
Seda pilti võiks iseloomustada umbes järgmine dialoog:
(Neiud autos): "Õu kutid, kas te teate, kuidas siit edasi saab ? Me vist oleme ära eksind."
(Mehed mustas): "Panete aga pikki rannajoont ja esimene teeots kohe paremale."
(Neiud autos): "Mida ? Paremale vä ? Oot aga me sõidame ju niiviisi autoga otse merre!"
(Mehed mustas): "Khm... te keerake kaart õigetpidi, siis ei sõida."
(Neiud autos): " Ups! Sorry! Seda me mõtsime, et mingi kamm on pidevalt, et miks kõik valele poole keeravad."
(Mehed mustas)seepeale muiates: "Noh, juhtub ikka. Eks ilm ole ka palav jne..."
Kuna ilm oli suht palav, siis ei jäänud ka esimesed "ohvrid" tulemata.
Siin siis üks õllejanusse "surnud" isik, kes toimetati plate peale.
Äratundmise märgiks kinnitati talle varba külge ka vastav vimpel:
Veidi aja pärast tuli üks omastest veokisse kaema, kas see on see "ärakadunud isik" nende hulgast, kes enne lahkumist 25-liitrise õllevaadi tühjaks tegi ning sellega sisuliselt kogu ürituseks nende varutud tagavara pintslisse pani:
Ilmselt sooviti proovida, kas pikkuse mõttes peaks ülemisele korrusele ära mahtuma, juhul kui samas saatus peaks tabama, nagu alumist venda:
Vist vaadati, et nii ikka on jama. Et elus olla ja väljas päikese käes õllet juua on ikka palju parem kui surnud ja kõva plate peal:
Nagu näha, siis "laip" on veel täitsa priske väljanägemisega.
Isegi oma jalanõud suutis ta enne "ärakustumist" korralikult plate kõrvale sättida:
Ja rand ikka jätkub ja jätkub ja jätkub...(krõp)...ja jätkub...(krõp)...ja jätkub...(krõp)...ja jätkub...
Kolm on seltskond:
Grupipilt siis, ütleme nii:
Vat selliste piltide vaatamiseks peaks välja otsima Enn Vetemaa "Eesti näkiliste välimääraja" ja tolle teose järgi siis saab diagnoosida, mis liiki antud isend kuulub.
Aga võibolla on ta hoopis Läti päritolu ? Kes sedagi teab.
Sellisel juhul peaks ta nimi ka teistmoodi kõlama.
Et kui eestis on taolise kena välimusega naisolevuse, kes veest välja ilmub mehi ahvatlema, nimi "näkk", siis Läti keeles peaks tema nimi olema sellisel juhul äkki "näks" ? Neil seal Lätimaal on kõik sõnad s-lõpuga ju.
Igatahes selle asja üle peaks teinekord targematega nõu pidama.
Ameerika päritoluga "Excalibur".
Näeb küll välja väga stiilne, tegelikult koosneb aga hunnikust plastmassist ja klaasfiibrist.
Välja arvatud muidugi mootor, sillad ja raam, mille peale see auto ehitatud on:
"Excalibur" seest:
Natuke noori silmarõõme ka autodele sekka:
See "Cadillac" oli oma kontseptsioonilt pea täpselt sama mudel, mis meie seltskonda ehtinud beežikas sõiduk. Punane värv sobib talle nagu kork pudelisuule ja ta nägi üldse päris viisakas välja, kui.....
... kui poleks talle taha aretatud taolist värdjalikku "tuuningut".
Ilmselt on "Mikidemaal" arvatud, et taoline, enamjaolt sama ajastu "Mercury" mudelitel "Turnpike Cruiser", "Park Lane" jms. kasutusel olnud varurattahoide süsteem sobib ka sellisele autole. No ei sobi ju !
Kahjuks ikka leidub veel taolisi inimesi(ettevõtteid), kes arvavad, et suudavad oma ajukapatsiteedilt ületada tolle ajastu disainiinsenere nagu Harley Earl jpt.
Meie seltskonna üks auväärsemaid autosid:
Kusjuures mul esimene reaktsioon oli, kui ma seda reklaamkirja bussi külje peal nägin, et ei tea, kas keegi on tulnud mere äärde parve ehitama või ?
Aga näib, et tegu ilmselt kellegi tuttavatega, kes siis lihtsalt oma tööautoga on kohale vuranud:
Peatuspaik Jurmala Spa lähedal, kus siis pakuti osavõtjatele väikest "šnabilivopskit" ja sihukest... kuidas ma ütlen... "granafifka" moodi kanget ja vedelat kraami, mis vere kiiremini käima paneks ja hää tuju looks.
Muusikakollektiiv, kes oma professionaalse etteastega tõi nii mõnegi paarikese lava ette tantsu vihtuma:
Sõbrad-seltsimehed pidu nautimas:
Noonii! Vaatame kas siit menüüst Eestist varastatud kilu ka leidub?
Esiplaanil Andrus, tagapool Kaido:
Kaks kaadrit autosid vaatama tulnud rahvahulgast:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar