Kuna tegu detailidega, mis tahtsid natuke rohkem tööd saada kui tavaliselt, siis tuleb neid peale pahteldamist mitu korda täitevkrundiga katta ja lihvida, et pind rahuldavalt sile saaks ning suuri laineid ja virvendusi sisse ei jääks.
Nende konkreetsete detailide puhul ma loodan, et saan paari kruntimiskorraga enam-vähem sileda pinna kätte.
Kõigepealt lihvisin suurema pahtli höövliga siledaks nii uksel...
...kui kapotil:
Pinnad höövliga sirgeks lükatud, lihvisin taldlihvijaga höövlikriimud välja, katsin auto kinni ning lasin pahteldatud kohtadele täitevkrundi peale:
Siin pildil on lambivalguse käes näha, kuidas pealekantud krundiga hakkab USA päritoluga värv või lakk omavahel reageerima, moodustades läbi krundi kontuurseid jooni. Taolistel puhkudel peale viimast kruntimist ja enne värvimist ei tohi enam pealekantud krunti läbi lihvida, kuna siis on oht et värvimise ajal võivad need randid omakorda pealekantud värviga reageerida ning tagajärjeks võivad olla heal juhul samasugused "saared", halvimal juhul aga hakkab "üles keetma", muutes üleskerkinud servad kortsuliseks:
Kapott esimese krundikorra all:
Siin pildil on siis veel siin-seal näha mõningaid krundi alt üleskerkinud "saari":
Esmaspäeval-teisipäeval on siis vast lootust, et saab hakata tegelema juhipoolse külje ning plastlaiendiga, mis nii suurt voolimist ei vaja ja koos kapoti ja tagauksega kogu see kupatus teist korda ära kruntida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar