Vahepeal midagi erilist pole töises mõttes toimunud: Tasapisi on vorbitud neid igapäevaautosid teha, mis olenemata oma hinnaklassist ja päritolust ei ole eriti märkimisväärsed sõidukid, et ma nendega seonduvat siin kajastaksin.
Seekord aga sattus siis üle pika aja minu käe alla üks Chevy buss:
Vigastused, kui sellised, pole tal teab mis suured. Mõned mõlgid ja pinnakriimustused. Tegemist tahaksid nad sellegipoolest.
Kõige sügavam/teravam mõlk asus tal kapotis:
Ja natuke laugjam mõlk ühes tagaukses:
Taoliste mõlkide väljatõmbamiseks on meil soetatud selline aparaat:
Nimetatakse siis teda kõnekeeles spotteriks ja tema abiga saab siis, nagu juba mainitud, väljaspoolt sirgeks tõmmata selliseid mõlke, mida haamriga seestpoolt mingil põhjusel välja lüüa ei saa.
Muidugi eelnevalt, kui asuda mõlgitõmbamise juurde, tuleks värvikihid kuni plekini puhtaks lihvida. Muidu ei ole võimalik tõmmitsaotsa pleki külge kinnitada.
Aparaat töötab siis umbes samal põhimõttel nagu keevituski.
Kuna minu jaoks oli see esimene kord taolise masinaga tegeleda, siis iseenesestmõistetavalt ei tulnud ta mul proffesionaalsete plekkseppade silmis mitte kõige esteetilisem välja. Minu jaoks oli esteetilisusest põhilisem, et plekk ei hakkaks sirgekstõmbamisega "plõnnima", mida ta vale käsitlemise või spotteriga tõmbamise järel muidu teha võiks ja tema peale oleks võimalik pahtlit vedada:
Peale käiaga lihvimist sai haljale plekipinnale peale kantud ka üks kiht krunti.
Siis on vast lootust, et see niiskus ei asu pinnale nii agaralt kallale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar