Seekordne peatükk ja selle sisu on kopeeritud artikli avaldaja, Martin Ruudi loal Volgaklubi kodulehelt.
Tegu on siis hiljuti toimunud Volgade kokkutulekuga, mis oli aga korraldaja poolt üks labane, organiseeritud rahapumpamine üritusest osavõtnute käest.
Alljärgnev tekst räägib iseenda eest, mis siis tegelikult toimus:
"Laupäeval, 9. augustil aset leidnud VIII Volgade kokkutulek jääb paljudele osalejatele pikaks ajaks meelde kui viimaste aegade suurimaid ämbreid vanatehnikaürituste seas. Kokkutuleku korraldaja Anu Valdmaa tõmbas oma egoistliku korraldusega vee peale kümnetele volgaomanikele, kes enda teada tulid toredat volgapäeva nautima, kuid sattusid hoopis sponsoreerima korraldaja enda pulma. Ilmselt ei saanud korraldaja ise ka päris täpselt aru, oli see kokkutulek nüüd mõeldud Volgadele ja nende omanikele või hoopis korraldaja enda persooni imetlemiseks.
Ürituse temaatika oli pulmad ning vastavalt korraldaja soovile olid Volgad pulmaehtes. Kõik oli tore kuni hetkeni, mil kohale tulnud mõistsid, et nad on sattunud kogemata korraldaja enda pulma ning nende kaunistatud autodest pidi moodustuma korraldajale efektne pulmarong. Ürituse osalustasu oli 200 krooni ning selle raha eest pakuti vaid kolonnis sõitmise võimalust ühest kohast teise. Rohkem korraldaja ise osalejate heaks ei pingutanud. Isegi kogunemiskohas polnud selleks eraldi parkalt reserveeritud. Kõik Volgad ei leidnudki parkimiskohti. Peatuskohtades tegi töö ära kohalik võõrustaja. Siinkohal osalejate nimel erilised tänud hr Tuve Kärneri perekonnale, kes tegi enda valdustes kõik, et külastajatel huvitav oleks.
Korraldaja ei pidanud isegi avakõnet kohale tulnute tervitamiseks, ega jaganud inimestele infot päeva edasisest käigust. Lapsed jäidki pika ninaga lubatud joonistamisvõistlust ootama, üritusel puudus Volgadele või nende omanikele suunatud teadmiste-oskuste võistlused. Küll aga sai lisaraha eest osta lippe, märke ja muid meeneid. Publiku lemmikautod ja stiilsed paarid valiti kuidagi ära nii, et keegi ei näinud. Teatati lihtsalt tulemused. Loomulikult kuulusid kõrgemad kohad korraldajatele.
Roosna Alliku mõisa ekskursioonil olid lauad kaetud seal kohe algavaks tseremooniaks. Kõik külalised peale ürituse korraldajate mõistsid võõrustajate palvet mitte tarbida laudadelt teiste inimeste jaoks lauale seatud maiustusi. Veel labasemalt kukkus välja peatus Aravete tulekivi juures, kus kõigil paluti rahakotid autost kaasa võtta. Seejärel lasti kübar ringi käima ja paluti kokkutuleku külalistel Anule ja tema abikaasale pulmaks raha kinkida.
Ürituse lõpp oli niisama ebamäärane nagu selle alguski. Inimesed said sööklast endale prae osta ning pärast seda ei teadnud keegi enam, mis edasi saab. Lõpukõnet ei peetud, mõnda aega töötas veel märkide müügikiosk ning pikkamööda vajus seltskond lihtsalt laiali.
Iga ürituse tugevus peitub siiski kohale tulnud inimestes. Selles mõttes oli üritus vägev, et kohale oli tulnud tõesti palju ilusaid autosid ja meeldivaid inimesi. Vaatamata taustal toimuvale kummalisele pulmapalaganile oli volgahuvilistel võimalus üle pika aja kokku saada ja päev ise enda jaoks huvitavaks teha. Jutud said räägitud ja üksteise autod üle vaadatud. Ning mitmekümnest autost koosnev Volgade kolonn on juba ise alati vaatamist väärt. Ent foorumitest loetud ürituse tagasiside põhjal sai Vanade Volgade kokkutuleku maine pöördumatult kannatada. Nagu sm Autojuht sõnas: "Selle ürituse lõpus tundus küll et osalejad olid justkui oodatud klounid-sponsorid, kes on oma panuse andnud ja kuuluvad mahalaskmisele. Kurb kogemus."
Eesti Volga Seltsi Presiidium palub osalejatel mõista, et tegu ei ole Eesti Volga Seltsi korraldatud üritusega ning teeme omalt poolt kõik, et EVS ametlikud üritused oleksid kvaliteetsemad."
Sellesama jutu jätkuks oli eelmainit postituse kirjutanud isik ka Volgaklubi foorumisse ühe, seni veel laiemale ringkonnale teadmata info üles pannud:
Ma tean, et mitte kõik meie presiidiumi liikmetest ei kiida minu praegust glasnosti heaks, kuid ma pean paari asja ka laiemale ringile selgitama.
Oma avalikes pöördumistes räägib Anu tihti, kuidas tal on väga raske ja kuidas keegi volgalehe tegijatest ei soostu temaga koostööd tegema. Veelgi enam - kuidas Volgaseltsi tegelased loobivad talle suisa kaikaid kodaratesse ja püüavad tema üritusi nurjata. Tegelikkus on olnud veidi teistsugune.
Anu on patenteerinud enda nimele sõna "VOLGA" ja selle alla vanade Volgade kokkutulekute korraldamise. Siin ei ole tegemist priitahtliku volgaentusiastiga, kelle jaoks volgaüritused on positiivne eneseväljenduse vorm. Antud juhul on tegemist kommertsüritustega. Volgade kokkutulekutega annab pappi teenida. Osalustasud per auto pluss veel lisamaksud iga sõitja eest (mis mõttes???), märgid, lipud, madala kvaliteediga kalendrid, mida müüakse suure raha eest. Tohutu isiklik respektivajadus käib veel sellele lisaks.
Volgaleht ja Eesti Volga Selts on Anule olnud algusest peale pinnuks silmas. Saime kohe tigedaid kirju, et "kas me ikka teame, et Volga kaubamärk on tema oma" jne. Siin ei olnud mingit rõõmu, et Eesti volgaliikumine hoogustub, et nüüd on volgasõpradel koht kuhu kirjutada ja põhjust tihemini kokku saada. Siin domineerisid materiaalsed hirmud. Anu sooviks oleks kogu see volgaleht ja volgaselts laiali peksta. Oleme hoidnud seni neid ähvardusi rangelt siseringis, et mitte tõmmata halba varju kogu Eesti volgaliikumisele. Ent viimase ürituse tagasiside oli piisav põhjus asju selgitada.
Eesti Volga Seltsi liikmeskond pole kunagi osalenud augustikuisete kokkutulekute korraldamisel. Seda seetõttu, koostööettepanekute asemel on meid hoopis ähvardatud ja kutsutud vaibale. Kästud meid ilmuda tema poolt nimetatud ajal tema poolt nimetatud kohta, et "asjad selgeks rääkida". Näiteks eelmisel aastal oli koostöö ettepanek saadetud niisuguses vormis (copy paste):
Saatja nimi: Urmas Laansalu
Saatja e-post: ..............@neti.ee
Teade: Tere
Kui Te ei soovi Anu Valdmaaga, kes on Eesti Vabariigis (Volga) kaubamärgi omanik koostööd teha, siis oleme me sunnitud minema kohtusse. Palun võtta ühendust anu.valdmaa@mail.ee ja asjad selgeks rääkida.
Lugupidamisega
Urmas Laansalu
Nagu näha võib, on korraldajatädi ka oma nn. teise poole rakkesse pannud, et õigustada enda nimele registreeritud nn. omandit. Siinkohal oleks paras selgituseks öelda, et Volga, kui kaubamärk, kuulub ikkagi Gorki tehasele. Kui mingisugused Maalid ja Jussid kusagil arvavad, et nad saavad või võivad oma nimele patenteerida mingisuguse automargi nimetuse, siis teoreetiliselt selline asi ei kehti. Kaubamärk, olgu ta siis Lada või Volga, kuulub ikkagi sellele tehasele, kust antud sõiduk välja veeres. Teisi kaasmaalasi Samuel Pliuhkami stiilis ähvardada "mis minu maa peal kasvab, on minu oma", on ainult tühipaljas sooja õhu tekitamine, millega ei saavuta mitte midagi.
-------------------------------------------------------------------------------------
Lõpetuseks võiks enda poolt lisada, et ka siinkirjutaja käis seda üritust kaemas. Mitte osavõtjana, pigem tavakodanikuna/külalisena. Aga nagu öeldakse, et esmamulje võib olla petlik.
Nii jäi ka mulle algul arusaam, et tegu sellise üritusega, kus läbivaks teemaks olid pulmad. Vanikutega kaetud ja igatepidi ehitud Volgad nägid tõesti kenad välja.
Kui sõitsin Volgade sabas Aravetele, siis muutus minu jaoks asi sealse mälestuskivi või samba juures väga imelikuks. Kui inimesed olid kokku kogunenud, võeti välja kaabu ning ülevate sõnade ning ühe korraldaja(või nendega seotud isiku) väriseva hääle saatel hakkas see peakate volgaomanike ja huviliste seas ringi käima, eesmärgiga koguda ürituse korraldajatele(pruutpaarile) mingisugust kingiraha.
Vähe sellest et algul kasseeriti iga osavõtja pealt 200 krooni, pärast arvatakse heaks, et sa võiksid VEEL oma rahakotti või kukrut kergendada ning ürituse organiseerija(te)le lihtsalt niisama raha jagada. No... mida veel ?!
Kui nüüd arvestada, et osales keskeltläbi 30 autot, lisaks neile toetasid kohalikud vallad samuti seda üritust(kes finantsiliselt, kes vastavate meenetega, vms.) siis lõppkokkuvõttes ei tule see igaühe käest sissekasseeritud summa mitte kõige väiksem. Selline mulje jäi, nagu oleksid üritusest osavõtjad koos valdade jms. asutustega korraldaja pulmad lihtsalt kinni plekkinud.
Volgaklubis on see teema praegu üpriski aktuaalne ning terav. Lugedes sealseid kommentaare sõidust osavõtnute poolt, siis mulle isiklikult jäi küll mulje, nagu oleks korraldaja neile sellise ärakasutava suhtumisega sõna otseses mõttes näkku sülitanud.
Jah, 200 krooni ei ole teab mis suur raha. Aga asi ei ole rahas, asi on põhimõttes. Kui tehakse Volgadega seonduv üritus, siis on see Volgadega seonduv üritus, mitte mingisugune pulm, matus või kurat teab mis veel.
Hea küll, kui on mingi eelnevalt kokkulepitud/paikapandud temaatika, mida võiks seekordsel üritusel kasutada- ma arvan et mitte kellelgi poleks midagi selle vastu- aga taolisel viisil enda huvides teiste inimeste ärakasutamine ei näita seda antud üritust korraldavat isikut enam usaldusväärse indiviidina.
Tundub et see augustikuine Volgade kokkutulek jääb vist sellisel kujul küll viimaseks.
Ja tahaks loota, et Eesti Volga Selts võtab taoliste ürituste organiseerimise edaspidi enda kätte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar