Üks suur pluss on selle auto juures muidugi see, et kere on tal täies ulatuses klaasplastist. Nii et roostes keredetailidega mul tegemist ei tule teha. Miinuseks on aga seevastu siin-seal värvkatte sees asuvad väikesed mullid, mõrad ning praod. Ilmselt on see auto oma senise USA-elu jooksul nii mõnegi kõksu või müksu saanud.
Nood mõrased ja üles mullitanud kohad tuleb mul muidugi puhtaks lihvida ja hakata vaatama, kui tõsiseid kahjustusi see värvi all olev plast on saanud.
Nii et ei pääse ma sellest klaasriide ja epoliimiga mässamisest mitte kuhugi.
Kõige rohkem hakkavad tööd nõudma ilmselt esi- ja tagastange, kuna lisaks mitmetele mõradele ja kriimustustele on nad siit-sealt üpriski laines. Juhul kui nüüd õnnestub fööniga soojendades seda plastipinda veidi sirgemaks muuta, siis olen ma veel kergelt pääsenud. Vastasel korral ootab neid peale vana värvi eemaldamist ilmselt üks suurem pahteldamine:
Kapotialune:
Piloodi töökoht:
See "Stingray" embleemi all olev ja EKG-d meenutav kribukarbu peaks olema ilmselt "Limited Edition" silt. Kas seda soovitakse alles jätta, või tellitakse uus, selgub võibolla varsti:
Kohe peale auto sissetulekut hakkasin tema kallal ka askeldama, sest et nüüd on kell "sada" ja sõidukit tahetakse maikuu alguseks kätte saada.
Osad asjad sain täna küljest ära võetud. Kõige suurem kruvimine saab olema ilmselt nende stangede kallal, kuna poltide ja mutritega, mis on pealekauba parajalt roostes, pole nende kinnitamise juures kokku hoitud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar