Eile sai üle pika aja külastatud seda kohta, kus asub must, 1956-nda aasta "Cadillac", mis mõni aeg tagasi sai sellise suuremat sorti kereremondi osaliseks.
Pilte mul autost ja tööde käigust tehtud ei ole, kuid asi on päris jõudsalt edasi arenenenud: külge on pandud nii klaasid, stanged, kui ka muud väiksemad iluliistud. Pagasiruumi põhi kaeti pigimattidega ja praegu käib töö esiotsa kallal.
Minul oli selle auto ja tema omaniku ees veel mõningaid "isamaalisi teeneid" võlgu, s.t. tuli hakata tegelema kere poleerimisega.
Alustasin kõigepealt katusest. Paari tunni möödudes oli lakipind ühtlaselt matiks lihvitud:
Kui katuse matistamine võttis kusagil tund-paar, siis selle tuhmi pinna läikimalöömisega läks vähemalt kaks korda rohkem aega. Algul vaatad küll peale poleerimist, et lakipind on enam-vähem, kuid poleeritud katust lähemalt silmitsedes leidsin ikkagi siit-sealt üksikuid vigu, mis tuli kindlasti ära likvideerida.
Nii see aeg muudkui lendas, aga lõpuks hakkas ka mingisugune tulemus tekkima:
Praegu on vaja katus veel peene viimistluspastaga üle käia ja siis võib põhimõtteliselt talle vaha peale kanda. Kuna katuse poleerimine sattus nädalavahetusele, siis polnud mul materjalide müüja käest võimalik poleerimispastat juurde tuua.
Tegelikult peaks kõik keredetailid matiks lihvima ja üle poleerima, enne kui neile viimistluspastaga see nn. "viimane lihv" teha.
Aga eks vaatab, palju see ülejäänud auto poleerimine aega võib võtta ning missugune tööde järjekord kõige mõttekam oleks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar