Teisipäev, september 05, 2006

23. Peatükk: Harvaesinev nähtus meie teedel.

Nagu siis lubatud sai, tuleb selles peatükis juttu sellisest sõidukist, mida minu silmad veel näinud polnud.
Avanes siis tänu juhusele, vastutulelikkusele või millelegi kolmandale veel, külastada seda meest, kelle omanduses on üks väheseid Eestis ringi liikuv kastiga GAZ 24. Mudelina võiks ta siis kõlada GAZ-24 Pickup vms.
Kuna Gorki tehas konkreetselt sellist mudelit välja ei töötanud, siis kõik need igasugused erinevad GAZ-24 baasil ehitatud kastikad on enamjaolt endiste Liiduvabariikide kohalikes ametlikes margitöökodades ehitatud/valmistatud. Eestit esindas siis teadupärast selle koha pealt Koeru Autoremonditehas.
Nii et iga selline säilinud eksemplar on juba omaette haruldane nähtus.
Ka tuttavast vanatehnikahuviline, kellega eelmine kord Melliste laata väisatud sai, oli konkreetse isendi nägemisest väga huvitatud ja nii saigi telefoni teel Pikap-"Volga" omanikuga kõigepealt sobilik päev kokku lepitud, milleks siis sattus olema eilne, ehk siis pühapäevane päev.
Kusjuures tagantjärgi mõeldes, ilmaga oli küll vedanud- need mõlemad sõidud (teisest külastusest tuleb ka juttu aga natuke hiljem) sai ära teha ilusa ilmaga, nii et sai väljas "Volgast" pilte teha ja juttu ajada/muljeid vahetada, ilma, et selleks oleks pidanud kusagil garaazis seisma.
Aga see selleks.

Ennem, kui kohale hakkasime jõudma, sai selle "Volga" omanikuga telefoni teel siis kokku lepitud, et näeme bensiinijaamas.
Veidi aja pärast sõitiski meie ette üks tumedamat karva Opel, millest vaatas vastu üks muheda näoga meesterahvas ja küsis, et kas teie olete need Volga-vaatlejad ?
Öelnud jaatava vastuse, võtsime onu autole sappa ja hakkasime siis aga liikuma.

Veidi aja pärast kohale jõudes avanes selline vaatepilt:


Mul oli muidugi suu kõrvuni. Momentaalselt. Sest et iga päev ju sellist asja ei näe.
Ja ega Jürgen hakkas ka oma fotoaparaadiga kuidagi väga kiirelt igasuguseid erinevaid lähteasendeid sisse võtma, nii et näha oli, et autosse suhtuti professionaalse pildistaja huviga.

Senikaua, kuni autost pilte tehti, uurisin siis omaniku käest üht koma teist ja põhimõtteliselt kõik, mis mind huvitas, sain teada ka.
Küsimuse peale, kui ta selle autoga ARK-i punkti ülevaatusele läks, kas tema sõidukit siis tähele ka pandi, hakkas omanik muhelema ja ütles, et no nii mõnigi mees ajas silmad punni ja tuli uurima, et mis ime-"Volga" see siis nüüd on.

Aga kuna üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna, siis ma parem panen oma tatraveski kinni ja piirdun ainult mõnede täpsustustega pildi ülaservas.
Niipalju veel ütlen, et enne piltide ülespanekut ma iseenesestmõistetavalt küsisin omaniku käest luba, et kas ma ikka tohin seda teha, ning sain tema käest muidugi jaatava vastuse.
Nii et edasise puhul on pikemad kommentaarid liigsed.

Pikap-"Volga" eest:


Kastist paistev tiivakoobas:


Pikap-"Volga" tagantvaates:


Juhiks tähelepanu "küljeviigile". Sirgem, kui mõnel tavalisel GAZ 24-l.


"Volga" põhja alt:


Pikap-"Volga" kapotialune. Paneeli küljes olev silt on ARK-i poolt väljastatud, mitte omalooming ega ka Gorki või Koeru tehase oma.


Pikap-"Volga" seest:


Pikap-"Volga" tahavaateaken.
Väike mõlk on ka kabiini küljes, aga see käib niisugusel autol asja juurde.


Pikap-"Volga" uksepolster.
Ukse sisepindade järgi on aru saada, et autot pole seest mitu korda värvitud.


Katusel asuv kinnitusvinkel:


Autol oli olemas ka kasti külge käiv puur, mille peale käis omakorda (vist telgiriidest) kate. Nii ei saanud kastis olevad asjad märjaks, juhul kui võis hakata vihma sadama vms.

Igatahes, oli, mida vaadata ja uudistada, ning peale mõningast mõtetevahetust soovisime Pikap-"Volga" omanikule head õhtut, ning võtsime suuna teisele poole kus asus ....

Mis, sellest ma räägin üsna varsti.

Kommentaare ei ole: