See sai alguse juba tegelikult rohkem kui nädal tagasi. Kuna aga tookord mul polnud kusagilt uut tagapaneeli käepärast võtta, siis pidin vahepeal olude sunnil tegelema esiotsa jms. sinna juurdekuuluvaga.
Aga seekord sai siis lõpuks asja kallale asutud.
Minu selline esmane ja tagasihoidlik rookimine vana pahtli kallal tõi tagapaneeli nurkadest lagedale sellise vaatepildi:
Kui olin kruvikeerajaga nende nurkade surkimisest tüdinenud, võtsin käia kätte ning lasin mõlema poole servad kuni plekini haljaks, et näha, mis sealt alt välja tuleb.
Avanes vaatepilt koledasti läbiroostetanud detailist:
Keegi "Ljeiutaja-Inženeer" oli tagapaneelile sissepoole aukude katteks keeranud plekikruvidega niiöelda paigad peale. Ilmselt polnud tolles nurgataguses garaazis too moment kas siis keevitust või tagapaneeli, et see "remont" sellisel viisil teostati.
Igatahes ma käiasin seda roostet sealt niipaljukest maha kuni teda oli ja lasin need kohad kindluse mõttes kõik roostesurmaga üle. Plekksepa ja omanikuga ühiselt konsulteerides jõudsime ühisele nõusolekule, et mõttekas oleks vahetada juba terve paneel, kui et hakata jändama nende tükkide välja lõikamisega ning läbiroostetanud paikade lappimisega.
Siin siis juhipoolne tagapaneeli nurk, mis on peale käiamist roostesurmaga kohe üle lastud:
Kuna ka esipõlle nurkasid polnud kusagilt võtta, siis puhastasin need olemasolevad, mis "Volgal" olid, nurklihvijaga seest-väljast vanast värvist ja roostest puhtaks ning lasin samuti roostesurmaga üle:
Nagu eelmistelt piltidelt näha võis, et selle vana tagapaneeliga pole enam suurt midagi peale hakata, siis asusin otsingutele ja varsti õnnestuski ühelt tuttavalt osta "Volga" jaoks uus:
Paneel oli kunagi enne hoiule panekut "Puvanoliga" kokku tehtud, korralik ja sirge ning ilma läbivate roosteaukudeta. Ainuke probleem oli selles, et see oli nimelt laia numbriauguga- "Volgal" endal oli aga vanat tüüpi, ehk siis kitsas numbriauk.
Kuna aga kitsa või väikese numbriauguga uut tagapaneeli pole kuskilt võtta, siis midagi pole teha- antud hetkel tuleb rahulduda sellega, mis on.
See on see asi, et oleks eelmine aasta Melliste laadal see veomasina omanik, kelle sõiduki kastis ma lisaks teistele müüdavatele asjadele taolist vajaminevat detaili nägin, rohkem oma auto juures viibinud, siis praegu oleks väga hea võimalus Sm.Tamme "Volgale" talle kuuluv õige detail külge keevitada.
Kuna aga "oleks" on paha poiss ja mis kõik veel, siis mis seal enam.
Kui paneel taldlihvijaga haljaks lihvitud, pesin ta pesuvedelikuga puhtaks ning viisin kambrisse:
Tagapaneel seestpoolt:
Tagapaneelile aluskrundiks kasutasin ma kõigepealt happekrunti.
Tema mõte on selles, et õhuniiskus jms. välised ilmastikuolud haljale plekipinnale ligi ei pääseks ning plekk seetõttu värvi või täitevkrundi alt mingi aeg uuesti roostetama ei hakkaks. Tegu on ühe väga rõvedalt haisva vedelikuga, mida oleks siis parema efektiivsuse huvides enne täitevkrundiga kruntimist kaks kihti lasta koos 5-minutilise kihtide vahekuivamisega.
Välja näeb see purk siis selline:
Ja värvilt on see happekrunt siis selline:
Siin pildil on paneeli mõlemale poolele juba kaks kihti happekrunti peale lastud:
Kui kollane happekrunt oli 5-minutiliste vahedega peale kantud ning umbes veerand tunni möödudes ära kuivanud, siis lasin talle samamoodi kaks kihti, aga seekord juba tavalist kahekomponendilist täitevkrunti peale.
Ja selline see paneel siis sai:
Seestpoolt:
Ja samamoodi lähevad riburada pidi kunagi ka kõik teised detailid kruntimisse.
Eelviimaselt ja viimaselt pildilt on näha, et paneeli ülemine serv on natuke laines.
Seda ma märkasin ise ka, aga kahjuks juba siis, kui olin happekrundi peale lasknud.
Ega sellest õnneks midagi väga olene, sest et kui ta nüüd lõplikult ära on kuivanud, siis puuklotsi ja vasaraga saab talle tema õige kuju tagasi anda ja nagunii tuleb teda, kui ta kere külge on keevitatud, millalgi uuesti kruntida.
Varsti, kui ma olen veel ühe, suht tolmuse ja vastiku tööga auto juures ühele poole saanud, teen ka sellest siin juttu.
Jätkub...
2 kommentaari:
Postita kommentaar