Kuna kapott on tal klaasfiibrist, siis iseenesestmõista ei olnud see mitte kõige sirgem. Samas paksu lauspahtlikihi alla teda vedada pole ka mõtet. Päikese käes ja mootori töötades võib see klaasplastist kapott talle pealeveetud savikihiga hakata igasuguseid ebameeldivusi tekitama, nii et ma tõmbasin pahtli alla ainult ühe kõige sügavama lohu, mis mulle silma hakkas:
Katusel, mis oli auto juures kõige hullem, pidin aga kogu kupatuse kuni krundini puhtaks lihvima. Kui ma oleks teinud ainult pinnapealse lihvimise, siis keegi ei oleks 100% kindel olnud, et need äsjased pealesusistatud kihid poleks uuesti hakanud koos vana lakikihiga lahti tulema. Nii et katsuks parem taolisi asju ennetada:
Kuna mulle oli esimene kord taolist autot lahti võtta, siis ei läinud see asi mitte kõige libedamalt. Peale pikka pusimist, mida illustreeris "Eesti levinuim autoremondisõnastik", sain ma lõpuks esistange koos paneeliga auto küljest maha.
Ka see detail vajas siit-sealt lihvimist ning pahteldust:
Varsti sain oma töödega niikaugele, et detailid olid kruntimiseks valmis...
...ning ma hakkasin neid jupphaaval kinni katma:
Tagaluuk:
Spoiler:
Auto ise:
Ja mõne aja möödudes olidki kõik krunditud. Väljaarvatud esistange, kuna täitevkrunt sai ootamatult otsa. Siin lendab nüüd kivi varustaja kapsaaeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar