Tooni valimine oli tal muidugi omaette teema. Omajagu mõtlemist tekitas nii see must kui ka hõbedane, millega stange üle värvitakse.
Kui mustaga saab veel heal juhul hakkama, siis hõbedase puhul peab ilmselt tegema mõned värviproovid, et vaadata, milline neist kõige paremini autoga sobib.
Kuigi must värv näib pealtnäha nagu must värv ikka, on siiski ka musti toone erinevaid: on hallikamaid muste, sinakamaid muste jne. jne.
Ma lappasin enamjaolt kõik USA autode värvilipikud läbi et vaadata, milline neist see kõige mustem must olla võiks. Lõpuks leidsin et nii nimetuse kui ka värvitooni "sügavuse" poolest sobiks Chevy Camarole sellise intrigeeriva nimega värv nagu "Viper Black". See on siis see must, millega tavaliselt Dodge Viper-eid värvitakse.
Kui värv välja valitud, katsusin kõigepealt lõpetada kapoti lukkude paigalduse. Omanik soovis nimelt oma sõidukile taolisi võtmega keeratavaid lukke, nagu tavaliselt kiirendusvõistlusel kasutatavatel autodel, kuna tema sõidukil pidavat sõidu ajal suure kiiruse peal kapoti esiserv lahti kerkima:
Nende lukkudega oli mul kahe õhtu jooksul hea mitu tundi pusimist, kuna ma tegin seda tööd elus esimest korda. Aga praeguse seisuga võiks öelda, et üks lukk läheb täitsa korralikult võtmega keerates kinni ja teine tahab veel natuke reguleerimist saada.
Nii et lootust on, et vast nad nüüd jäävad pidama ka.
Kui kapott ja lukud ära proovitud, võtsin ta auto küljest ära ning ajasin Camaro kambrisse, et teda värvimiseks kinni katta.
Loom kambris tuiset ootamas:
See sinine triip, mis seal külje peal paistab, ei ole ilutriip vaid disainteip. Sellega ma püüdsin siis võimalikult täpselt küljeviiki järgida. Kas see asi ennast ka õigustas, näeb siis, kui autolt paberid maas on:
Kui auto kaetud, siis veel viimased ettevalmistused ja võiski värvima hakata:
Senikaua kuni värv kuivas, kruntisin ära esistangel need probleemsed kohad:
Mõne aja pärast oligi autol 3 kihti lakialust musta värvi peal:
Ja mõneminutilise vahekuivamise järel läks talle kaks kihti lakki selga:
See lisapaber oli mul pandud sellepärast et vesivärv suutis senise kattepaberi suht märjaks leotada. Et lakiudu salongi sisse ei lendaks, pidin olude sunnil siis ühe taolise paberipoogna juurde kleepima:
Katus juhi poolt vaadatuna:
Ma loodan et esmaspäevaks on ta ilusti läbi kuivanud ja saab hakata katust poleerima, sest et mõned tolmutäpid tulid ikka sisse, kuigi ma püüdsin asja võimalikult tolmuvabalt teha. See mõni üksik täpp(või üksikuid tolmutäppe) tuleb ikka värvimistööde käigus värvipinna sisse, ükskõik kui piinlikult steriilseks seda värvitavat pinda ka ei puhastataks. Aga see kõik on tehtav-likvideeritav.
Nii et selline ta siis sai, kuigi vehkimist oli omajagu.
Esmaspäeval lähevad värvi siis ülejäänud asjad: kapott, tagaluuk ja spoiler. Esistange lasen kas siis enne või pärast neid detaile.
Eks seda vaatab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar