reede, aprill 17, 2009

218. Peatükk: Chevrolet Camaro tulek ja minek.

Osad lugejad võibolla mäletavad seda kahevärvilist- altpoolt hõbedast, pealtpoolt musta - "Chevy" Camarot, millele ma aasta tagasi mõningaid värvimistöid tegin.
Mõned päevad tagasi võttis mainitet auto omanik minuga uuesti ühendust ja küsis, et kas ma teiste tööde vahepeal tema Camarole ühe väikese remondi saaksin ette võtta. Auto esistange all asuv spoileri serv oli kunagi kuidagimoodi natukene "aia" saanud ning selle tagajärjel olid värvil ja lakil mõrad sees.
Leppisime siis kindla päeva kokku, millal ta oma autoga saab Tartusse tulla ja selle vigastatud koha ette näidata.
Tagantjärgi muljetades polnud see asi õnneks väga hull. Lakil ja värvil olid küll mõrad sees, kuid plastikust spoiler ise oli terve. Nii et seekord läks veel õnneks.
Töö ise ei olnud eriti aeganõudev, kõige rohkem kulus aega võibolla spoileri eemaldamise ning tagasipaneku peale.

Täna tuli ta siis sellise "pooliku" ninaga garaaži:


Mõni mees müüks vist lausa oma ämma või vanaema maha, et tema garaažis samasugune vaatepilt avaneks:


Ning mõne aja pärast, kui spoiler küljes, veeres Camaro jälle teisipidi välja:


Alljärgnev kivi - ja päris suur - lendab nüüd vesialuseliste värvide kapsaaeda.
Ma ei saa aru, kes see vesipea üldse oli, kes otsustas mingi hetk teha nö. "ajalugu" ja hakata autodele vesialuselisi värve tootma.
Teadupärast värvisin seda Camarot eelmine aasta vesialuselise, mitte lahusti baasil tehtud lakialuse värviga. Nagu pildilt ja videoklipist näha võib, on esistange, võrreldes esitiiva ja nüüdseks uue värvi ja laki alla saanud spoileriga teist tooni.
Kui tookord sobivat hõbedast metallikut otsisin, klappis lipikul olev värv autoga 1:1-le. Kui aga esistange sai auto külge kinnitatud, siis oli tema toon autoga võrreldes täiesti mööda.
Seekord sai spoiler värvitud ikka selle õige, lahusti baasil oleva metallikvärviga ja võrreldes tiiva alumise servaga nüüd nende omavaheline toon klapib, mida tunnistas ka auto omanik.
Nii et kõlba need vesialuselised värvid, rääkimata tema tehnoloogiast, mitte kuskile. Olgu nad nii loodussõbralikud ja "revolutsioonilised" kui tahes, sest et mullune situatsioon Chevy Camaro detailide toonierinevuse näol(vesialuselise värviga vs. lahusti baasil värviga värvitud detail) ei olnud mitte esimene ega viimane, mil kõnealune värv probleeme tekitas.

Igatahes pakkusin Camaro omanikule välja sellise variandi, et juhul kui teda hakkab see teist tooni olev esistange ikka väga häirima, siis tuleb auto millalgi peale suviseid sõite uuesti tagasi tuua, stange küljest ära kruvida ning ta õige, s.t. lahusti baasil lakialuse metallikvärviga ära värvida.
Nii et eks näis, mis otsuse auto omanik langetab.

3 kommentaari:

LTD76 ütles ...

Kui tahad vesialuselise värvi peale uuesti lahustibaasilist kanda, siis pead pinna eelmisest värvist täielikult puhastama - vastasel korral väga suur "üleskeetmise" oht.
Värvierinevusega on tõenäoliselt mingi muu kamm, ei usu hästi, et hiljem kõvasti tooni muutis.
Mis võib küll olla on see, et alusvärv hakkas ehk rohkem läbi kumama.
Andrus

Vanatehnikahuviline ütles ...

Ega ma ei mõelnudki, et vesialuselisele tuiskan otse lahusti baasil värvi peale. See oleks absurd.

Millegipärast vesialuseliste värvide hõbedane toon ei kipu eriti kunagi autoga kokku sobima. See Chevy Camaro esistange ja esitiibade toonierinevus oli näha kohe, peale stange külgepanekut.
Nii et värvitoon oli juba alguses mööda, kuigi koodi järgi ja värvilipiku järgi asi klappis.
Aga see pole vist mitte ainult nende värvide viga. Lahusti baasil värvi on ka võimalik toonist mööda segada, olgugi et koodi ja retsepti järgi on asi õige.

LTD76 ütles ...

Seda minagi arvan, et toon on valesti segatud...