Reedene pärastlõuna, tänase päeva hommik ja osa lõunast kulus veel auto kinnikatmisele ning siit-sealt üksikute kohtade paranduste peale.
Kuna tema originaaltooni leidmine oli suhtkoht probleemne ning paras ajude ragistamine, siis lõpuks langes valik ühele hallika varjundiga valgele. Pärastine võrdluskontroll varemalt üle värvitud õhuvõturestiga aga kinnitas tõika, et see uus valitud värv esialgsest planeeritust tooni suhtes väga mööda ei olnudki.
Siin siis Buick veel kinnikaetuna värvimise ootel:
Kuna värvimisega läks suht kiireks, siis polnud mul eriti aega kambris aparaadiga lõgistada. Niikui kere ja uksed olid omale ühe kihi värvi peale saanud, kallasin aga järjekordse koguse püstolisse ja läksin aga uuele ringile.
Ütleks, et suhteliselt kehva katmisvõimega valge värv oli. Ma ei pea silmas mitte ainult seda musta pinda, vaid ka valget tooni sisepinnad kumasid veel peale teist kihti läbi. Nii mul tuligi kusagil 4 kihti värvi peale uhada, enne kui sain hakata lakkimisega tegelema.
Kuna pinnad olid suured, siis seetõttu kulus ka värvi päris palju. Nii et mul tuli teda vahepeal operatiivkorras juurde tellida.
Olenemata vahepealsetest sekeldustest sai auto neljale värvikihile lõpuks ka kaks kihti lakki selga ja sellisena ta minust kambrisse seisma jäi- homset päeva ning äraviimist ootama:
Värvimist vajaksid veel kapott, tagaluuk, õhuvõtuvõre ning kaks tagatiiva nurgadetaili. Need aga on niisugused asjad, mida saab kambrisse viia ükskõik millisel ajal, sest et kui nad kellelegi ette jäävad, siis võtad kapoti nagu pruudi sülle ja tassid ta jalust ära.
Kunas mind uuesti värvima lubatakse, ei oska veel öelda. Eks see sõltub sellest, kuidas värvikambri omanikul tööde järjekorraga lood on.
Ma ise loodan, et saan vast nad selle nädala lõpupoole ikka uue "kleidi" alla pandud. Siis oleks ükskord selle autoga asi nagu "sihher" ja omanik saab tema kallal juba oma parema äranägemise järgi tegutseda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar