kolmapäev, juuli 08, 2009

230. Peatükk: Wildcat-i vedu ja Lincoln Continental-i parandustööd.

Eile hommikul purjetasime koos Buick-i omanikuga uuesti värvikambri suunas.
Seekord aga mitte järjekordsele värvimisturniirile, vaid autot kambrist ära tooma. Kuna puksiirijuht trummeldas sõrmedega juba vastu autovedamisplatet, siis pidime "blondi metskassi" käbedasti paberitest lahti pakkima ja hoovi peale lükkama, kus ta siis vintsiga treileri peale sikutati.
Mõne aja pärast jõudsime kõik ühes tükis koos treileri peal õõtsuva varandusega sinna, kus mind esimest korda "vaibale" kutsuti ja ma seda autot esimest korda lähemalt vaatamas käisin.
Siin siis Buick-i vastutav omanik raevukalt rebimas veel viimaseid kattepaberijäänuseid:


Tagasiteel arutasime omanikuga, mida värvimata jäänud kapoti ning tagaluugiga teha ja kunas neile võiks uue kuue selga lasta. Kuna auto omanikul pidi see nädal ja nädalavahetus olema suht kiire, siis otsustasime et jätame nende detailide värvimise järgmisesse nädalasse. Praegu nendega sellisel kujul veel midagi ei juhtu, kui nad niiviisi mõnedeks päevadeks seisma jäävad ja oma värvimisaega ootavad.

Kui ma olin vahepeal kodus traditsiooniliselt kannutäie musta kohvi sisse kaaninud, siis seadsin sammud oma tagasihoidliku värkstoa poole, kuhu oli nädalavahetusel saabunud üks järjekordne USA päritoluga sõiduk.
Tegu on siis uuemat sorti Lincoln Continentaliga. Mõneti eriline masin.
Et mis mõttes ? Selles mõttes, et tegu on ühe järjekordse autoga, mis saabus minu juurde pealinna kandist(esimeseks pealinnast saabunud külaliseks oli teadupärast see kuldne Ford LTD, mida ma paar aastat tagasi voolisin) ja teine, mitte vähemtähtis asjaolu on see, et auto omanikuks on üks nooremapoolne naisterahvas.
Nii et esimene naisklient kogu mu selle tegevusaja jooksul.

Igatahes on see väga teretulnud nähtus ja minu tagasihoidlik lugupidamine selles suhtes, et Eestis (õnneks) veel leidub taolisi noori naisterahvaid, kes ei ole lasknud ennast mõjutada sellest laialtlevinud "bemaripsühhoosist" ning keda jätavad külmaks nii see viimatimainitud kolmetäheline automark, kui ka igasugused muud Euroopa/Jaapani nn. "kiired ja vihased" neljarattalised, millede peale tavaliselt noored naissoo esindajad omi ripsmeid, põlvi jms. väristavad.
Oma põhjatut ja konkreetset põlgust Euroopa/Jaapani autode suhtes avaldas meie kohtumise ajal ka selle Lincolni omanik, kes haput nägu tehes meenutas, kuidas ta pidi vahepeal, Lincolni remondisoleku ajal, olude sunnil sõitma nii mõnegi naistele mõeldud väikeautoga(Renault Twingo jms.). Minu muigega esitatud küsimusele, et kuidas oli, vastati vastikusvärinaga, et ta ei saa aru, kuidas keegi üldse niisuguste kirstudega sõita saab. Et kui juba oled korra pikemat aega suures ja mugavas USA autos olnud, siis ega nii naljalt enam teistel mandritel tehtud autode poole ei tõmba.
Mnjah... Oleks sellise suhtumisega naisterahvaid ainult rohkem....

Aga kui nüüd Lincolnist lähemalt rääkida, siis laias laastus pole autol suurt viga midagi, kuid aja jooksul on ta mõlemad stanged saanud siit-sealt kergeid põkse ja mükse. Samuti pole parklates mõned tänapäevaste (liisingu)autode omanikud Lincolni plastikust ukseliistude vastu armulikud olnud ja on nad autol mõlemalt poolt ukseservadega korralikult ära "tähistanud":


Eile hakkasin teda jupphaaval lahti võtma. Ega see kõige kiiremini ei edenenud, sest et hea hulk aega kulus erinevate kinnituspoltide/mutrite otsimise peale ning mis järjekorras missugune vidin lahti käib:

Need kaks "mulku" seal tagastanges on suunatulede avad.
Suunatuled on autol endal ka täiesti olemas ja töökorraski, aga kuna teatud EL-i valitsusametnikel on vaja oma kohast kümne küünega kinni hoida, siis on keegi tarkpea kunagi välja tulnud avaldusega, justkui punase klaasiga kaetud tagatule sees ei paista vilkuv suunatuli välja. Ma ei tea, kes see tark olla võis, kuid taolise avalduse põhjal julgeks arvata, et lisaks vesipäisusele peab seda inimest küll mingi totaalne värvi-, kui mitte kanapimedus valdama.
Nii ei jäägi tavainimestel muud üle, kui et täita neid nõmedaid kriteeriume ja rappida oma autot mingitele "lambinõuetele" vastavaks.


Täna aga siis jätkan neid töid poolelijäänud kohast. Igatahes selle nädala lõpuks peab auto valmis saama, nagu omanikule lubatud sai.

Kommentaare ei ole: