Üleeile lasin autole peale siis tumesinise lakialuse värvi, mis jäi eilset päeva ootama.
Nagu ma poole sõnaga mainisin, taheti sellele autole mõnevõrra erinevamat värvilahendust, kui Corvette-idel üldjoontes tavaks. Omaniku soov oli siis peale sinise värvi saada autole ka üks lai, hõbedane triip, mis hakkaks esistangest pihta ning lõpeks tagastange peal. Mulle saadeti selle kohta lausa üks pilt, missugune ta peaks välja nägema. Pildile saadeti mõni päev hiljem lisaks ka selle hõbedase triibu mõõdud, kui lai ta ühel või teisel detailil peaks konkreetsest kohast olema.
See disaintriibu laiuse väljarehkendamine oli päris tükk tööd, sest et mõõdud olid antud tollides. Mina pidin nad aga ümber arvestama sentimeetriteks.
Nii et arvata võib, et näiteks peale igasuguste x/y-ndik ja 16" ja 7/8-ndikku tüüpi tollmõõtude ümberarvutamist kellegil ajud kergelt suitsesid.
Kuna mina pole niisugust disainvärvimist varem teinud, siis ma ausalt öeldes ei kujutanud ette, kuidasmoodi seda tööd teha, et tulemus rahuldav saaks ja kaua see kõik aega võib võtta.
Kuid niisama auto põrnitsemisest polnud ka suurt tolku, sest et need triibud ja jooned ise sinna peale ei teki. Nii et ei jäänudki muud üle, kui peale etteantud mõõtude väljarehkendamist hakkasin otsast "triipu tõmbama":
Kõige rohkem võttiski aega kogu see laiuste mõõtmine ning disainteibiga katmine. Selle tegevuse peale kulus mul vähemalt 4 tundi. Kuid lõpuks sain hakata auto kerepindasid paberiga kinni katma:
Samuti sai "triibu tõmbamise" ajaks külge pandud tagastange:
Tagastange ja katuse plastkattega oli see oht, et kui nad täpselt paika ei saa, siis ei pruugi kokkupaneku käigus hõbedaste triipude otsad omavahel klappida, vaid võivad "jõnksu" sisse teha. Nende paikareguleerimine võttis jällegi ilmatuma aja.
Katuse plastkatte koha pealt jäi mul sees veidi kripeldama, kuna temale ma pidin mõõdud kandma olude sunnil nii, et ta ei olnud täpselt omal kohal, vaid veidi "õhus".
Kui auto lõpuks kaetud, lasin talle kaks ja pool kihti hõbedat värvi peale:
Kui hõbedane värv kuiv, võtsin autolt jälle paberid ja teibid küljest ära ning hakkasin keret ja teisi detaile lakkimiseks ette valmistama.
Selleks ajaks, kui normaalsed inimesed olid juba ammu töölt koju läinud, sain lõpuks nii auto, kui ka kõik detailid laki alla pandud. Lõpptulemus jäi niisugune:
Osadelt piltidelt võib mulje jääda, et tegu on valge värviga. Tegelikult on ta ikka hõbedane, kuid suhteliselt hele. Ma arvasin, et siis tuleb see värvitoonide kontrast omavahel vast kõige paremini esile:
Lävekarpide plastkatted:
Tagastange:
Allakäiva katuse plastkate:
Numbrialuse kate:
Ütleme nii, et see ajamahukas töö oli suhteliselt pingeline kõikidele isikutele, kes vähemal või rohkemal määral selle auto tegemisega seotud olid. Tänu mõistvale suhtumisele aga õnneks sain oma töödega plaanitud ajaks valmis, sest et juba täna sõidab see auto treileri peal kodu poole tagasi.
Perfektsest tööst on asi muidugi kaugel, sest et lakipind vajab veel poleerimist ja tolmutäpid likvideerimist. Seda aga ei saa ma enne teha, kui lakk on korralikult läbi kuivanud. Nii et see töö ja pisivigade likvideerimine jääb millalgi kaugemasse tulevikku, kui "Corvette" on kokku pandud, mootor ja käigukast küljes jne. jne.
Mis ma ise sellest, roppu moodi aega nõudnud tööst arvan ?
Mina ei arva midagi, vaid jään ootama omaniku arvamust, et mida tema ütleb, kui ta ükskord autot oma silmaga näeb.
Nagu ma eespool juba mainisin, oli sellise disainlahendusega töö mul nö. "esimene vasikas"- ülekantud tähenduses. Tagantjärgi võiks öelda, et see esimene vasikas päris aia taha ei läinud, kuid aeda sisse ka ei jäänud. Pigem jäi kõhtupidi röötsakile aiavärava otsa rippuma.
Nii et alati on sellist tööd võimalik ka veel paremini teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar