Möödunud laupäeval tuli siis komisjon "Corvette"-i üle vaatama. Komisjon koosnes auto omanikust ja tema vennast.
Palju asju jäi mul muidugi tegemata, nagu näiteks lakipinna poleerimine-vahatamine ja mõningate pisivigade parandus. Samuti selgus auto treilerile ajamise käigus, et esistangele üks veetud triipudest ei jookse päris ühtlaselt. Kuid neid kõike saab millalgi tulevikus parandada/üle teha, sest et auto vajab veel lõplikku kokkupanekut. Selle käigus võib vabalt juhtuda, et kusagile võib kruvikeeraja või muu sellisega tekkida mõni kriim või täke, mis siis tahab värviparandust saada. Lisaks mootorile ja käigukastile, mis ootavad paigaldamist, saab ka "Corvette" salong omale täielikult uue katte peale(istmed, uksepolstrid, armatuurlaud).
Tegelemist selle autoga oli küll üksjagu, aga vähemalt on ta nüüd peaaegu valmis. Kui need eelmainitud üksikasjad saaks ka ära likvideeritud, mis tegemata jäid või ringitegemist vajavad, siis ehk on lootust, et autoga jäädakse rahule.
Tegin "Corvettest" enne treileri peale ajamist veel viimased paar pilti:
Üleeile seevastu aga veeres mu garaaži üle pika aja üks suuremat sorti elukas:
Omanik arvas algul, et ehk piisab, kui autol teha ära plaststanged ja ustel olevad laiendid. Need olid siit-sealt mitmest kohast ära kriimustatud, nurgad mõrased ja lõhki ning täkkeid täis.
Kui ma aga seda "Fordi" oma silmaga vaatamas käisin, avastasime koos siit-sealt ikka päris palju vigu. Nii et lõpuks selgus, et kui autost tahta talutava välimusega masinat, tuleb mul ta tervenisti(välja arvatud katus) üle värvida-lakkida.
See otsus pani autoomaniku algul veidike kukalt sügama. Olles seda asja aga veidike aega seedinud, oli ta siiski sellise otsusega lõpuks nõus.
Allpool mõned pildid detailidest, mis auto lähemal vaatlemisel silma torkasid.
Parempoolsel tiival oli kunagi olnud mingi laiend küljes. Kuna neid detaile polnud enam ühelgi tiival, siis oli keegi tark pahtliga kunagi augud lihtsalt ära täitnud. Keevitatud oli teda ka, kuid need olid mingisugused hädapärased plekitükid augutäiteks. See asi aga ennast sellisel kujul pole suurt õigustanud, sest et pahtel on kere vibratsiooni mõjul poldiaukudesse kontuurid uuesti sisse joonistanud ja tagatipuks oli pahtli all rooste:
Juhipoolsel esitiival paistsid laki ja värvi alt silma suured pahtlipoorid:
Siin siis uuesti pilt parempoolsest esitiivast, kui olin augukohtadelt pahtli välja urgitsenud. Vastu vaatab uss. Roosteuss:
Roostest pole puutumata jäänud ka tagaluuk, kus numbrivalgusti ja käepideme nurkade juures olid suured mullid:
Eile hakkasin teda siis jupphaaval laiali lammutama. Täna ehk saab juba mõnda detaili lihvida/hööveldada/pahteldada.
Tegelikult see "Ford" on kunagi vist korraliku paugu pannud, sest et juhiuksel ja tagareisija uksel värvitoonid omavahel ei klapi. Esituledele oli ka keegi tark toppinud paraja virna seibe vahele, et nad enam-vähem tee peale näitaksid, mitte kosmosesse.
Autot teatud nurga alt, päikese käes vaadates oli näha, et parempoolse külje värv oli "pilves". See tähendab, et lakialune värv oli laiguline. Kas ei olnud siis värv too moment saanud piisavalt ära kuivada, või oli põhjus milleski muus- ei tea.
Kõige rohkem saab tööd olema vist plastikdetailide ning juhiuksega, sest et viimasel on paaris kohas korralikud lained sees. Need aga paistavad sellisel suurel ja sirgel pinnal eriti hästi silma.
Eks näis, kuidas järgnevatel päevadel tööoperatsioonid selle auto juures siis edenevad. Nagunii võib tööde käigus veel igasuguseid "üllatusi" lagedale tulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar