Kuigi nad ei näe nii jubedad välja kui näiteks juhipoolse külje omad, siiski keevitamist-käiamist, pahteldamist-lihvimist tahavad nad sellegipoolest saada.
Nii et ma ikkagi ei pääse sellest "kondiproovist"- lihvida kõik neli tiiba sellisesse siledasse konditsiooni, et kui kärbes neist ühe peal maandub, siis ta ei murra esimese hooga oma jalaluid ära. Või lülisid. Või kuidas keegi neid ka ei nimetaks.
Tagatiival tuli värvi ja pahtli alt lagedale selline pikk triipmõlk:
Tiivanurka on üritanud keegi keevitada, kuid see pole just kõige paremini õnnestunud:
Võrreldes juhipoolsega on parempoolne esitiib üksjagu etemas seisukorras:
Ka tiiva tagumine serv pole roostest nii kahjustatud kui juhipoolsel:
Kuna kruntimisprotsessid olid nende tiibade puhul samad mis eiletehtutel, siis ma ei hakanud sellest ekstra pilte tegema.
Täna aga veeres kollane kastiauto(õigemini see, mis tast veel järgi oli jäänud)lähedalasuvasse töökotta lukkseppade juurde, kes tegelevad USA autode remontimisega. Seal võeti Chevylt maha mootor ja käigukast ning edasi läks ta liivapritsi alla puhastusse.
Paraku pole liivapritsitöökoja mehed veel suutnud/saanud ajapuudusel kasti detailide puhastamisega tegelema hakata.
Võibolla selle nädala lõpuks siiski on mõningaid puhastatud detaile oodata. Siis saan oma töödega jupphaaval jälle edasi jätkata.
Ise olen tehtud töödega suhtkoht graafikus: kapott, tagaluuk ning kõik neli tiiba lihvitud ja krunditud- nii, nagu ma selleks nädalaks plaanisin.
Tiivad rändavad omakorda edasi plekksepa juurde. Kaua temal nende kordaseadmine aega võib võtta, ei oska öelda.
Sellegipoolest ma igavust tundma ei pea, sest et kogu aeg on kollase kastiauto või tema detailide kallal midagi teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar