Lihvisin värvist puhtaks kasti otsapaneeli ning hakkasin otsast pahteldama uksi.
Üks ustest tuleb siiski veel enne pahteldamist korraks plekksepa juurde viia, kuna ukse alla serva on tekkinud paar üksikut roosteauku, mis kinnikeevitamist tahaksid.
Kui juhiuksel olin värvi maha lihvinud, siis teadupärast tuli vana värvi alt välja üks kämblasuurune mõlk. Selle ma tõmbasin eile, enne ukse kruntimist, spotteriga välja, kuna haamriga talle seestpoolt ligi ei pääsenud.
Täna aga matistasin taldlihvijaga selle koha ära ning tõmbasin pahtli peale:
Paar väiksemat mõlki tuli ka töö käigus nähtavale:
Selle kasti otsapaneeli asjus ma mõtlesin hulk aega, mis teha.
Et kas lihvida ta lihtsalt matiks ja pahtel peale, või võtan vana värvi maha, vaatab mis selle all on ja alles siis otsustab.
Igaks juhuks helistasin kindluse mõttes auto omanikule ning arutasin temaga ka seda asja.
Lõpuks arvasime mõlemad, et mõttekas oleks ikka vana värv kõik maha võtta. Siis on näha, mis selle all on, kui roostes ta tegelikult on ja mis sest plekipinnast edasi saab.
Egas midagi. Drell jälle kätte ning lihvima:
Puhtaks lihvitud sisemine pool:
Ja välimine pool:
Piltidelt vast pole nii hästi näha, aga tegelikult on selle kasti otsapaneeli plekk ikka üpris kõver ja laines. Ja see keevituspunktidest lahti tulnud serv, mille plekksepp uuesti kinni lasi, tekkis ilmselt seetõttu, et sinna otsaseina vastu on kunagi midagi pidurdamise või kasti viskamise käigus lennanud ning ajapikku on taoline tegevus pleki laineliseks peksnud.
Ma homme proovin, et kas söepulgaga plekipinda siit-sealt kuumutades on võimalik see tahvel niiviisi pingesse tõmmata, et ta ei hakkaks plõnnima, kui ma teda mingi aeg pahteldama ning lihvima hakkan.
Lõpetuseks veel üks pilt lihvitud nurgaga juhiuksest:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar