Ütleme nii et ega nad kõige paremas konditsioonis pole- eriti see juhipoolne esitiib. Pahteldamist tahavad nad ikka ohtralt.
Aga midagi hakkab nagu vaikselt looma:
Senikaua, kuniks tagatiival teine pahtlikiht kuivas, valmistasin esitiiva ette:
Kunagi asus siin tiival mingi "kuuliaugu" moodi mulk, mis oli kuidagimoodi ära paigatud:
Teadupärast oli sellel tiival tagumine, vastu keret minev serv pea olematu. Selle pidi plekksepp, nagu ka paljud muud kohad selle tiiva juures, uue tegema.
Ta ise ka ütles, et selle tiivaga läks sama palju aega, kui teiste ülejäänutega kokku:
Esitiiva matistasin ära ning lasin paar sutsu krunti lihvimise käigus välja tulnud kohtadele. Niikaua, kuni too kuivas, tegelesin jälle tagatiivaga.
Siin siis sama operatsioon mis teise tiivaga. Peale taldlihvijaga lihvimist pind kontrollmustaga kokku, höövel kätte ning lihvima:
Kui höövliga lihvitud, siis jälle taldlihvijaga höövlipaberikriimud välja:
Siit-sealt tahab ta veel mõnda kohta pahtlit saada, aga üldkuju on juba peaaegu käes.
Esitiib seevastu on juba märksa tõsisem tükk.
Kuna ta on juba nii mitu kolksu saanud, siis tema algupärase sirgsuse nö. taastekitamine on suhtkoht küsitav.
Aga ma püüan tast siiski võimalikult viisaka asja välja voolida.
Esimene lauskiht peale veetud ja kuivamas:
Esimene pahtlikiht siledaks lihvitud ning teist ootamas:
Täna siis jätkan nendega pooleliolevast kohast.
Piltide järgi vaadatuna võibolla polegi nad teab mis jubedad, aga ütleme nii, et on ikka küll.
Ja seda ma ka juba suhtkoht aiman ette, et niikui see Chevy nüüd kunagi suvel mõnest tehnikaüritusest osa hakkab võtma, siis üpriski suure tõenäosusega hakkab mööda auto külgi ning detaile jooksma trobikond tarkpäid ja tähenärijaid, kes teavad kõige paremini, mis sellel autol valesti on tehtud ning kui kõver või sirge mõni detail on.
Sellistest "fruktidest" võiks lausa omaette peatüki kirjutada.
Aga eks iga asi omal ajal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar