Igatahes täitsa ilus on saanud.
Tegin mõned pildid ka:
Samuti on liivapritsiga ära puhastatud ja musta raamivärviga värvitud radiaatorit hoidev raam, kastilaudade all olevad talad, estiibade tugevduskronsteinid, kapoti lukuraami paneel ja igasugused muud taolised detailid.
Puhtaks tehti ka ukseavad ja rattakoobaste servad, kuhu esitiivad kinnituvad:
Põrand:
Raam esisillaga:
Kabiin teiselt poolt:
Lage kattis tal pehme, pruunikat karva dermatiinpolster.
Selle all oli lae külge liimitud omakorda mingisugune vildi moodi mürasummutusmatt või vaip. Kui ka tolle ära võtsin, vaatas mulle vastu pindmise roostega plekk:
Kui ma kabiiniga olen väljaspoolt enamvähem ühele poole saanud, siis esimese asjana sisepindade juures lihvin kõigepealt laest selle pindmise rooste maha ning võõpan kruntvärviga üle. Muidu on nii, et pealtpoolt on kõik kena ja ilus ning tehnoloogiliselt õieti ja õiges järjekorras tehtud, aga mõne aja pärast võib nii juhtuda, et see katusel seespool olev rooste hakkab ennast üha rohkem laiali levitama ja siis on mõne aja pärast võibolla jälle mingid pisikesed täpid värvkattes.
Nii et parem ennetada, kui kahetseda.
Kui raami imetlemisest ja pildistamisest isu täis, võtsin kätte juba tuttava tööriista ning asusin vana värvi kabiinilt eemaldama.
Tulemus kahe-kolme tunni möödudes:
Paremalt poolt:
Paksu pahtlikihi alt tuli nähtavale seal kunagi olnud tahavaatepeegli asukoht:
Kuigi katus oli üldjoontes sile, siis nendelt kahelt pildilt võib näha, mis peitub mullitava värvipinna all:
Juhipoolne külg:
Homseks jääb lihvida kabiini tagumine sein, liivapritsiga puhastatud ukseavad, põrand ning kogu kupatus siis ka lõpuks ära kruntida.
Siis võib öelda, et ma olen oma töödega jälle enamvähem planeeritult graafikus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar