Kuna katuseplekk on tal suhteliselt õhuke ja ilma korraliku tugevduskarkassita, siis iseenesestmõista ei tohtinud sellist lahmakat detaili vanast värvist jms. liivapritsiga puhastada, vaid pidin kasutama sama pinnatöötluse metoodikat, nagu musta "Cadillaci" puhulgi.
Esiakna raami (tänapäeval nimetatakse neid vist A-piilariteks) oli keegi juba kunagi keevitanud. See aga nägi suhteliselt niru välja: keevituspaigad olid nagu kaugelt peale "visatud". Nii et ma pidin neid kohti kahekomponentse tinapahtliga tasandama hakkama.
Siinsetel piltidel on jäädvustatud esimene tinapahtli kiht, mis on ühtlasi juba ka maha lihvitud:
Kui ma mitmepäevase töö tulemusena olin katuselt selle vana kultuurkihi eemaldanud, siis avanev vaatepilt võttis päris tõsiseks.
Katuseplekk on "pehmelt öeldes" nagu kuumaastik: mõlgi kõrval on muhk ja muhu kõrval jälle lohk. Tagatipuks pole katuseplekk ka veel trimmis, vaid kerge vajutamise tõttu hakkab käe all "lippadi-loppadi" tegema. See aga tähendab seda, et suht suure tõenäosusega peab plekksepp katusepleki "söepulga" ja vastava keevitusaparaadi abil pingesse ajama ning see omakorda tähendab seda, et mul tuleb millalgi katus üleni lauspahtli alla tõmmata:
Siinsetel piltidel olevad detailid said juba teistkordse kihi tinapahtlit peale:
Kui ma katusepleki puhastamisega olin ükskord ühele poole saanud, siis hakkasin kuumaõhupuhuriga katuse liitekohtadelt tehases pealekantud tina eemaldama:
Eesti üks kõige parema töökvaliteediga, vanade sõidukite taastaja Märt Aarne on öelnud, et kunagise N.Liidu päritoluga autodel varjab selline paks tinakiht kehvasti tehtud plekitöid.
Ja alljärgnevatelt piltidelt võib näha, et tal oli selles suhtes õigus:
Katuse ning parempoolse tagatiiva liitekoht, mis tina alt välja ilmus:
Juhipoolne liitekoht:
Tundub et keevitusest ei ole ka nendes kohtades pääsu.
Kahe katusepleki liitekoht juhipoolselt küljelt vaadatuna:
Sama asi kõrvalistuja poolt vaadatuna. Ka siin on rooste ennast paari kohta korralikult sisse söönud:
Nüüd millalgi saabuval nädalal peaks tegema koos "Moskvitši" omaniku ja plekksepaga auto juures ühe "konsiiliumi" ja arutama, mis sellest katusest edasi saab. Kuidas teda teha, mismoodi teha jne. jne. sest et ka kere juures on päris mitmeid kohti, mis nüüd peale liivapritsis käiku keevitamist tahaksid saada.
Kuna selle "Moskvitšiga" läheb nüüd plekksepal "veidi" aega, siis senikaua, et aeg niisama tühja ei veereks, toodi mulle töösse aga üks järjekordne USA päritoluga sõiduk:
Teadjamad said juba aru, et tegu on Chevrolet Corvettega.
Sellest autost peaks tulema siis üks järjekordne hobisõiduk. Seda kinnitab see asjaolu, et peale värvimistöid tehakse autole ka mõnevõrra spetsiifiline disain. Missugune see olema saab, ma praegu ei ütle, vaid teen temast juttu siis, kui aeg sinnamaale jõuab.
Pildile sattus ka üks autoga seonduvatest tegelastest:
See sõiduk saab siis sisustama nii homset päeva, kui ka järgnevat paari-kolme nädalat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar