235. Peatükk: Corvette esistange lihvimine.

Eile hakkasin otsast tegelema kahe kõige rohkem aega nõudva detailiga: kapoti ning esistangega.
Eelmises peatükis ma rääkisin paarist mõrast, mis selle plastikust kapoti esiserva sees olid. Välja näevad nad niisugused:


Peale targemate inimestega konsulteerimist lihvisin nendele pragunenud kohtadele süvendid sisse. Seejärel otsisin välja klaasplasti parandamiseks mõeldud liimi ning täitsin tollega viga saanud kohad:


Senikaua kui liim kuivas (lihvimiskuiv oli ta juba u. tunni möödudes), hakkasin esistangelt vana värvi ja pahtlit maha lihvima, sest et värvil ja lakil olid mõrad sees. Kuna neid oli rohkem kui üks või kaks, siis tuli terve stange puhtaks lihvida, mis võttis omajagu aega:


Kuna esistange on mingisugusest imelikust, pehmet sorti plastikust tehtud, mis vähimagi vajutuse peale paindub, siis selle jaoks sai soetatud spetsiaalset plastikupahtlit, mis kuivanuna jääb samamoodi elastseks. Parandada saab ka tavalise täitepahtliga, aga kuna kõnealune detail on suhteliselt elastne, siis võib juhtuda, et kui miski stange peale toetub, siis ei anna pind niipalju järgi ja võivad uuesti mõrad sisse tulla.
Pahtel näeb välja selline:


Siin pildil on juba kaks pahtlikihti peal, mis samas ka juba ära lihvitud:


Kolmas ja (loodetavasti) viimane kiht:


Niikaua, kui plastikupahtel kuivas, lihvisin höövliga kapoti üle, et vaadata, mis ta endast kujutab ja kui kõver ta üldse olla võib.
Asi väga hull ei ole, kuigi eks seda pahteldamist, lihvimist ja voolimist on üksjagu. Keegi on enne mind juba tema kallal ka mingeid pahteldustöid teinud:


Eile veeres sahinal garaažiuste taha ka see Lincoln, millele ma mõni aeg tagasi mõningaid väikeseid värviparandustöid tegin. Lisaks enda töövigadele, mis ma lubasin oma kulu ja kirjadega ringi teha, tuleb kuidagimoodi ära likvideerida juhiuksel asuv mõlk ja mõned kriimud. Ka poleerimine ja vahatamine ei teeks sellele autole halba: