Selle haigusenädala kestel oli mul aega maha istuda ja uurida vastavatest foorumitest ja vastavate asjatundjate käest, et milline siis selle "Volga" tegelik ajalugu on.
Ja üllatus-üllatus, mis välja tuli.
Selgus siis selline tõsiasi, et see auto on Nõukogude ajal Koeru ART-2-es, (lahtiseletatuna siis Koeru Autoremonditöökoda nr.2) ühe suuremat sorti remondi saanud, mille käigus on siis ta niiöelda "reinkarnatsiooni" läbinud ja uude ellu äratatud. Ja sellise asjaolu tõttu on tal siis ka selline lühike VIN kood seal kapoti all oleval esipaneelil.
Palju abi oli Hr. Tõnu Piiburist, kes ei pidanud paljuks maha istuda ja mulle, kui Volga-võhikule selgitada, kuidas need remondiasjad omal ajal tegelikult käisid.
Siinjuures talle veelkord suured tänud viitsimise ja vaeva eest.
Üks lõik siis Tõnu Piiburi saadetud vastusest minu küsimistele-pärimistele:
"Minu pilgu läbi võiski see auto 1987. väljalaskeaastaga olla. Ilmselt sel aastal väljus see auto täiesti uue kere numbriga Koeru ART-2 tootmisliinilt ehk siis 1987 algas sellel autol uus elu, millest tingitud ka lühike kerenumber, sest Koerus said Volgad uue identiteedi.
Tegemist ei ole sihiliku "sahker-mahkeriga", vaid ENSV Transpordiministeeriumi määruse alusel tehtavate registritäiendustega. Vanad autod tehti juppideks ja uued autod komplekteeriti kõlbulikest või uutest asendusosadest. Polstrid õmmeldi valdavalt uued. Selles autos ongi Eestis tehtud polstrid. Spidomeetrid pandi ka uued.
Koeru kvaliteeti oli mitmel tasandil: taksod komplekteeriti selleks, et need saaksid vähemalt ühe aasta veel inimesi vedada. Direktoritele ja muudele sama tähtsal ametikohal asuvatele inimestele, kellele päris uut Volgat ei jagunud, neile komplekteeriti ka päris kvaliteetseid eksemplare. Ilmselt ongi kõnealuse auto eelmine omanik saanud sellise auto omanikuks, kus ei olnud lihtne leida Koerus valmistatud Volgadele iseloomulikke vigu ja pidaski seda uueks autoks, mida see ka põhimõtteliselt oli.
Kuigi mitte Gorki tehase versioon, vaid Eesti oma töö. Sellisena tasub seda autot ka taastada ja on maailma mastaabis ehk isegi väärtuslikum kui tehase versioon.
Igatahes on Koeru tehases valminud universaalkerega Volgasid veel vähem maailmas säilinud kui näiteks universaalkerega Ferrarisid."
Ühesõnaga, nagu Hr. Piiburi jutust selgub, on siis tegu Eesti mõistes ühe elava kohaliku autoajaloo eksemplari endaga.
Samamoodi, nagu N. Liidu ajal Tartus ehitatud leivavedamise autod, või Nuia EPT-s ehitatud plekist kongiga UAZ-id ehk "Villised", mis läksid siis miilitsate käsutusse.
Aga vähemalt selle "Volga" ajaloo koha pealt on nüüd asi selge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar