Alguses oli plaan sisepinnad(lagi, armatuurlaud, põrand) teisipäeval ehk siis eile ära värvida. Kuna aga eile läks meil plekksepaga kahasse uste ja tiibade paikapusimisega nii kaua, siis ma otsustasin selle sisepindade värvimistöö pigem päeva võrra edasi lükata.
Algseks kokkulepitud daatumiks selle nädala reede on viimane päev, kui auto kabiin koos ustega valmis saab. Siis toimetab omanik ta järgmisel nädalal juba teise kohta, kus saab hakata teda vaikselt monteerima.
Muidu oleksin seda kastikat hakanud võimaluse korral ise kokku panema, aga kuna "pealikud" suruvad aina uusi töid peale ja ruum kus meil autod seisavad, on piiratud, siis peavad olemasolevad või valmis saavad sõidukid hakkama järgmistele töösse tulevatele masinatele ruumi tegema.
Pealmiste pindade lihvimise-matistamisega erilist probleemi ei olnud. Ainult et tagasein tahaks minu arust veel vähemalt ühe korra silumist ning täitevkrundiga katmist saada. Väga rahul ma temaga ei ole. Siin-seal on selliseid üksikuid vähemärgatavaid pinnavirvendusi, mis ei pruugi, aga võivad teatud nurga alt päevavalguse käes vaadatuna laperdavat muljet jätta.
Ühesõnaga- kui kabiin varsti omale kollase kuue selga saab, eks siis paistab, kuidas see tagasein jäi.
Sisepinnad nõudsid seevastu rohkem tööd. Kõige jubedam nendest oli lagi.
Polstri alt tuli nähtavale plekkpind, mida polnud tehases vist mitte keegi mitte kunagi mitte mingi krundilaadse asjaga katnud. Ajapikku oli katuseplekile niiskus, kondensvesi jms. ligi roninud ning seal paksu pahandust teinud. Ma teavitasin auto omanikku ka sellest, mis seisukorras ta auto lagi on. Seepeale öeldi et siis tuleks hakata plekitahvlist uut lage välja lõikama ja painutama, mis oleks täiesti mõeldamatu. Et katsuks sellelt olemasolevalt suurema rooste maha kraapida, ära kruntida ning ära värvida.
Eile aga röövis päevast(õigemini õhtust) suurema osa ära esitiibade ning uste külge proovimine. Et vaadata, kas ja kuidas nad peale selliseid suuremaid keevitustöid kabiini külge sobivad:
Teadupärast pidi plekksepp vanast värvist puhtaks lihvitud esitiibadega parasjagu vaeva nägema, et neile mingisugune õige kuju anda.
Lõpuks, peale suuremat kahepoolset kirumist ja vandumist said ette nii uksed kui ka tiivad. Ja nagu arvata võis, et see asi ei lähe mitte. Uste vahed olid peale erinevaid reguleerimisi ikka ebaühtlased, tiivad ei istunud korralikult kabiini külge jne. jne.
Näiteks peale tiibade kinnitamist kabiini külge, jäid kummalegi poole sellised 4-5 mm vahed:
Samuti ei tahtnud kabiini "küljeviik" kõige otsemini joosta:
Juhipoolsel küljel olid samad probleemid:
Omaette "ooper" oli veel uste sirgekspainutamine, et nad korralikult käima hakkaksid. Seal tuli meil kohati kasutada suisa toorest jõudu.
Näiteks plekksepp võttis juhiukse aknaraamist kinni ja hõikas mulle, et hoia nüüd oma jalg uksel vastas. Nii nagu ta seda aknaraami täie jõuga kangutas, andis uks sellest valju raginaga meile mõlemale teada.
Seda karjuvat füüsilist vägivalda kasutasime me mõlema ukse peal. Mõlema ukse aknaraamid ja ukseaugu piidad vajasid ka kummihaamriga ühtlasemaks rihtimist.
Praegu oli veel viimane võimalus kõiki neid asju külge proovida. Pärast, kui detailid juba värvitud, siis on igasuguse katsetamisega hilja.
Kui nüüd tegelikult aus olla, siis osasid asju on selle auto juures tehtud vales järjekorras ja liiga kiirustades. Seda tunnistas ka plekksepp, et kõige parem ta(s.t. see auto) nüüd ei pruugi saada. Kuna mitmete avariide ja kolksude tagajärjel on keredetailid(tiivad, kast, kabiin) vähemal või rohkemal määral kloppida saanud ja plekk välja veninud, siis päris veatu see kastikas nüüd ei saa.
Nagu ma varemgi olen maininud, siis hea tulemuse saavutamiseks ja korralikult/rahulikult tegutsedes peaks sellele autole kuluv aeg olema senisega võrreldes poolteist kuni kaks korda suurem.
Aga kuna taksomeeter tiksub(nagu öeldakse), siis võrreldes sellega mis ta enne oli, katsuks talle antud võimaluste ja ajamahu juures vähegi viisakama välimuse anda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar