Eile öösel vastu tänast said omale uue värvi peale kabiini sisepinnad.
Et ma ei peaks hakkama väliseid pindu uuesti ekstra üle lihvima, siis katsin kabiini pealt kinni.
Katmine ongi kogu selle protsessi juures kõige aeganõudvam tegevus. Kuigi kapoti all juhtmeid eriti palju polnud, võrreldes tänapäeva autodega, siiski mõningad trossid jms. peenem kraam tahtis ikkagi kinnikatmist saada. Ja see kõik nõudis päris palju aega.
Sisepindasid pidin ma värvima olude sunnil sealsamas, kus ma autole muudki eeltööd jms. ära tegin, sest et kamber oli too hetk hõivatud.
Lõpuks sain omadega niikaugele, et võisin hakata kabiini sisepindasid kruntima:
Kui krunt kuivanud, lasin tiivakoopad ja bensiinipaagi all oleva põrandapleki musta põhjamastiksiga kokku:
Juhipoolne külg:
Istme all olev krunditud põrand:
Krunditud mootoriruumi plekk:
Ja mõne tunni möödudes olidki sisepinnad kahe musta värvikihiga kaetud:
Armatuurlaud nüüd kõige tolmuvabam ei saanud, sest et ruum, kus ma teda värvisin, ei hiilga just erilise puhtusega. Eks ikka lendleb ruumis ringi pahtli- ja krunditolmu osakesi, neile sekundeerivad vahel harva ka mõned vandesõnad, kruvikeerajad jms.
Nii et mõni neist eelmainituist, välja arvatud vandesõnad ja kruvikeerajad, sattus kindlasti ka armatuurlaua peale.
Aga üldjoontes sai ta võibolla enam-vähem. Kui enam-vähem ta tegelikult on, seda otsustab juba komisjon, kes selle autoga kõige otsesemalt seotud.
Reisijateruumi jalgealune ja istmeraam:
"Must lagi on meie toal". Kui nüüd tsiteerida Juhan Liivi:
Veidi on näha ka rooste poolt sissesööbinud jälgi.
Mootoriruumi plekk ühelt...
... ja teiselt poolt vaadatuna:
Aga täna on siis see nn. saatuslik päev, mil läheb kabiin koos ustega värvimisse.
Vaatame siis, kuidas õnnestub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar