Täna aga oli aeg sealmaal, kus siis sai hakata teda otsast kinni katma ja kambrimineku peale mõtlema.
Üks paras tõmblemine temaga oli, sest et kõiki neid UAZ-iga seonduvaid töid tuli mul teiste tööde kõrvalt teha. Nii et ajalises mõttes tavatööpäeva pikkustest oli asi suht kaugel.
Siin on ta siis kinnikaetuna kruntimist ja värvimist ootamas:
Eelmine omanik, kes oli sellel UAZ-il värvimisetöid teinud, oli enne värvimist tiiva- ja alla usteservadesse lasknud ka ühe paksu kivikaitsekihi. Seda ma ära kraapima ei hakanud, vaid lihvisin mõned kõrgemad ja paksemad kohad lihtsalt siledamaks.
Kui happekrunt peale lastud ja too kuivanud, siis lasin autole peale toonkrundi.
Kuigi algul mõtlesin, et võibolla lasen värvi alla täitevkrundikihi, siis tuli mulle meelde, et osad kollased toonid on suht sitavõitu katmisega- ses mõttes, et vahel võib autole 3-4 kihti peale uhada ja ikka mõni hele või tumedam laik paistab värvi alt läbi.
Nii et seekord otsustasin toonkrundi kasuks:
Senikaua kuni toonkrunt kuivas, segasin valmis auto jaoks mõeldud värvi, millega tavaliselt veoautosid värvitakse. Sisuliselt ju ka tegu veoautoga. Ülekantud tähenduses.
Kuna omanik ei tahtnud autole täiesti läikivat pinda, vaid sellist veidi poolmatti, väites, et "Nõuka ajal" olid miilitsa UAZ-id ka sellised, siis segasin värvi hulka natuke mattainet, mis värvi läike tuhmimaks muudab.
Kaks kihti peal ja asi unustatud:
Nii läikivaks ta muidugi ei jää, kui nende piltide peal.
Kui ma paar tundi hiljem kambrisse vaatama läksin, siis oli pinnaläige võrreldes nende piltidega oluliselt tuhmimaks muutunud ja ka pealekantud kollane värv oli, tänu pinnaläike kadumisele, veidikene tumedamaks muutunud.
Milline ta päevavalguses võib olla, eks seda ole varsti näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar