Kolmapäeval sain siis hakata tegelema "Cadillaci" kere pahteldamisega. Selleks ajaks olid pealekantud krundid ka juba parasjagu ära kuivada saanud.
Kõigepealt võtsin ette parema tagatiiva, kuna too oli läbi ajaloo ilmselt kõige rohkem "räsida" saanud ja seetõttu plekksepp pidi tema kallal võrreldes teiste detailidega mõnevõrra rohkem vaeva nägema.
Esimene kiht pahtlit peale, mis jäi siis tahenema:
Esimene kiht kuiv, lihvisin tolle siledaks ning vedasin peale teise kihi:
Senikaua, kuniks paremal tagatiival pahtel kuivas, lihvisin ära juhipoolse tagatiiva ning tõmbasin sinna samuti pahtli peale, kuna too koht oli samuti välja löödud:
Sellistena nad jäid siis neljapäeva ootama.
Eile õhtul asusin kõigepealt jälle parema tagatiiva kallale.
Ütleme nii et kuigi plekipind tundus enne kruntimist suhteliselt sirge, siiski pahtlit lihvides hakkasid aluspinnalt välja ilmuma igasugused erinevad väiksemad ja suuremad lained. Nii et ei olnud see tiib nii sirge ühti.
Jällegi tuli korrata eelnevaid lihvimise ning pahtelduse "operatsioone", et tagatiib mingitki kuju hakkaks võtma:
Samal ajal, mil ma parema tagatiiva kallal tegutsedes hakkasin üha enam sarnanema möldriga, kes veskis toimetab, kuivas juhipoolsel tagatiival ning katusepiilaril järjekordne kiht pahtlit:
Nende mõlema tagatiivaga läks päris mitu head tundi. Parempoolse külje lihvimine võttis muidugi rohkem aega.
Homseks, õigemini küll tänaseks sain aga oma töödega nii kaugele, et kerel on jäänud veel mõned üksikud kohad pahteldada ning lihvida. Siis jäävad teha veel nö. viimased ettevalmistustööd ja saab asuda pahteldatud detaile täitevkrundiga katma:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar