Laupäev, detsember 22, 2007

Pühadetervitus.

Kuna osade firmade ja inimeste seas on kohati levinud selline trend, teha mõni isikupärane pühadekaart jõuludeks ja aastavahetuseks, siis mõtlesin, et võiks ka proovida.

Veidike nuputamist ja tulemus sai käepärastest vahenditest tehtuna siis selline:

119. Peatükk: Lincolni valmimine lõpusirgel.

Nagu näha, siis auto hakkab vaikselt kokku saama.

Eile tegin talle peale kokkupanekut poleerimisaparaadiga veel niiöelda viimase lihvi:


Kokkuvõttes sai ta vast natuke sirgem küll, kui enne oli:


Ette jäi veel iluvõre kinnitamata, kuna tollel olid mingi laksu tagajärjel plastist kinnitused ära murdunud ja neid peab veidi remontima:


Aega küll läks, aga niisugune ta siis lõpuks sai:


Peale jõulupühi, neljapäeval ma panen talle veel ukseliistud ja iluvõre külge.
Siis tegelevad selle autoga edasi juba teised inimesed.

Reede, detsember 21, 2007

118. Peatükk: Tööd Lincolni juures jätkuvad.

Nagu pealkirjastki aru saada võib, siis tegevust on mul Lincolni juures jagunud kogu aeg. Nii et igavust ei ole ma tükk aega pidanud tundma.

Näiteks üleeile sain ära värvitud stanged ja uste külge kinnituvad iluliistud.
Kui liistude puhul piirdus asi enamjaolt pindmise matistamisega, siis stanged nägid küll sellised välja, justkui oleks nad võtnud osa kõikidest tolle osariigi maffiasõdadest ja avariidest, kust see auto pärines.
Vähe sellest, et stangede värvkate oli igat erinevat võimalikku ja võimatut moodi kahjustada saanud, olid mõnedesse kohtadesse ka sügavad mõrad sisse tulnud. Kinni sulatada neid ei saanud, kuna tegu on taolise nõmeda plastmassiga, mis ei sula, vaid hakkab kuumenedes pudistama peenikest valget plastpuru.
Nii et mul läks selle liimimise ja muu plätserdamisega ikka hea hulk aega, enne kui ma need mõrased kohad enam-vähem kinni sain ning mõlemat stanget lihvima ja pahteldama võisin hakata.

Nii et olgu need USA autod muidu nii head kui nad iganes on, aga vot stangede, või üldse selle, (too aeg) autotööstuses kasutatud plastmassi koha pealt tuleks neile ameeriklastele lihtlabase, vene päritolu omava kuvaldaga aru pähe kloppida.

Aga pahteldatud, krunditud ja värvivalmis nad mul siiski lõpuks said.
Olgugi et nende tegemisel läks mul suhtkoht ohtralt seda va "autoremondi oskussõnastikku" tarvis.

Ukseliistud värvimist ootamas:


Veidral kombel see puki all olev viltune ratas ei tahtnudki õnneks plehku panna, kuigi oht oli täiesti olemas.

Lincolni stanged:


Värvitud liistud:


Esistange:


Ja tagastange:


Eile hakkasin siis otsast tasapisi autot kokku laduma.
Ega ta eriti õnnestuda tahtnud, kuna polte, kruve ja mutreid oli päris paras hunnik ja nende mõnede nädalate möödudes oli hakanud vaikselt osa asju meelest ära ununema, mis kruvi, mutri või poldiga milline Lincolni detail kinni käis.
Aga õnneks olin ma targu pannud iga ukse küljest ära võetud väikese jubina uksepolstri küljes olevasse tuhatoosi laekasse.
Nii et kui hakkasin seda "Legot" otsast kokku panema, siis ei pidanud neid väikseid nublakaid mööda autot taga otsima.

Nagu näha, siis Lincolnile hakkab mingisugune "nägu" pähe joonistuma. Olgugi, et tagantpoolt:




Tänaseks on jäänud siis veel äsjavärvitud esipaneel koos stange ja tuledega auto külge panna.
Samuti tuleb mul ka küljeliistud ustele liimida ja siis veel terve auto korra üle poleerida, kuna selle ajaga on must akrüülvärv kohati siit-sealt lahusti lendumise tõttu veidike tuhmiks tõmbunud.

Pühapäev, detsember 16, 2007

117. Peatükk: Lincolni poleerimine.

Reedel sai siis mõnda aega tegeletud Lincolni poleerimisega.
Ülejäänud osa, nagu kapott ja küljed ma katsun sellel saabuval nädalal ära teha, kuna tookord jäi aega napiks.

Kõigepealt siis nagu ikka, taldlihvija ja peenikese liivapaberiga pinnad matiks:




Katus:


Ja seejärel juba poleerimisaparaadiga pindade kallale:




Pool on tehtud ja pool on veel jäänud:


Poolenisti poleeritud katus:


Ja saigi valmis:


Neljapäev, detsember 13, 2007

116. Peatükk: Lincolni katmine ja värvimine.

Nagu mul planeeritud oli, siis täna sai Lincoln omale uue värvi selga.

Eile ja täna sain tema katmistöödega ka ühele poole, nii et ei olnudki muud kui ainult kambrisõit:


Lincoln kinnikaetuna puhastamist ning värvimist ootamas:






Ja ega siin mingit erilist raketiteadust ei olnudki.
Poolteist tundi "hirmu" tunda ja oligi kaks kihti akrüülvärvi peal:


Parem külg:


Sama külg tagantpoolt vaadatuna.
Tagumine uks on veidi kergelt laines aga arvestades seda, milline see uks(õigemini needuksed ja tagatiib) enne oli ning mis tast nüüd on saanud, siis pole vast asi enam niiväga hull.
Ja kui auto värvikambrist välja ajada või suisa päris õue, siis need väikesed pinnavirvendused vast ei karga niiväga näkku(loe: ei torka silma) kui näiteks päevavalguslampide käes:


Juhipoolne külg:


Katus:


Kapott:


Pahtlist välja voolitud tagatiib:


Üldjoontes kõige hullem vast ei saanudki.
Eks selle üle otsustab omanik, kas ja kui rahule ta selle autoga jääb.

Mõnes mõttes vedas selle värvimisega: Põlenud vms. kahjustusega detailid, nagu katus ja tagaluuk, mingit "tsirkust" mul krundi ega värvi all tegema ei hakanud ning värv omakorda ei läinud jooksma ega jäänud ka "kananahasse".
Ainult tolmu tuli siit-sealt kohati rohkem sisse kui ma arvata oskasin.
Selle vastu aitab homne pindade poleerimine.

Nii et järgmiseks nädalaks on veel jäänud need stanged ning liistud teha ja siis saab hakata põhimõtteliselt autot kokku panema, et ta tuleval reedel omanikule üle anda.

115. Peatükk: Lincolni lihvimine.

Terve eilne päev kulus siis lihvimise-matistamise nahka, aga vähemalt on nüüd selle asjaga lõpuks ühel pool ja varsti saab hakata autot kinni katma ning värvima:


Esiots:


Vasak külg:

Teisipäev, detsember 11, 2007

114. Peatükk: Lincolni kruntimine

Nagu näha võib, siis mu päevikuaadress on muutunud teistsuguseks.
Põhjus selles, et kuna siia päevikusse on ajapikku siginenud üha rohkem taolisi autosid, milledel mu (nüüdseks juba endise) hobiautoga suurt ühist ei ole ja sellest musta värvi universaalkerega Volgast ka enam ilmselt juttu ei tule, nagu ehk mõni aeg tagasi, siis nii ma muutsin selle päeviku aadressi natuke sisuga sobivamaks ning samas ka üldsõnalisemaks.
Ma mõtlesin täna töö juures hea jupp aega, mis selleks uueks blogi nimeks olla võiks. Kuna täpitähti veebiaadressitesse panna ei saa ja kaks teist välja mõeldud varianti olid juba kasutusel(ning üks neist nimedest vast isegi veidi liiga pikk), siis ma jäin lõpuks selle olemasoleva juurde.
Nii et võib öelda, et kõik mis on lihtne, on geniaalne ja jääb ka hästi meelde.

Aga kui tänastest toimetustest rääkida, siis läks Lincoln üleni krundi alla.
Nagu viimati juttu oli, siis püüdsin tänaseks jätta sellised lihtsakoelisemad lihvimistööd ja auto kinnikatmise, aga aega kulus nende kahe eelmainitu peale sellegipoolest päris üksjagu.

Siin siis Lincoln juba lihvitud, õhuga suuremast tolmust puhastatud ning kinnikatmise ootel:




Esiots:


Katus:


Katusel ja tagaluugil ma lasin taldlihvijaga selle kannatada saanud värvikihi kuni esimese korraliku krundikihini maha ning põlenud(või happega kannatada saanud) servad sujuvaks.

Kinnikaetud Lincoln kruntimise ootel:


Parem külg:


Ja saigi krunditud:


Tagantvaade:


Esiots:


Kusjuures mõnes mõttes vedas, et need tagaluugil ja katusel kannatada saanud kohad mul krundi alt "üles keetma" ei hakanud. Vastasel korral oleks ma pidanud homme kogu selle täna pealekantud kupatuse uuesti maha lihvima ning kruntima.

Homme siis on ainult üks suur lihvimine plaanis.
Sellele järgneva päeva ma tahaks sisustada auto kinnikatmisega ja neljapäeval võibolla saan talle siis juba uue värvi selga lasta.
Aga eks iga asi omal ajal.

Laupäev, detsember 08, 2007

113. Peatükk: Lincolni lihvimine ja kruntimine.

Eile ja täna sain lisaks neile kahele detailile, mis kõige rohkem savimist ja lihvimist vajasid, hakata tegelema ka juhipoolse külje ning kapoti ja tagaluugiga, et neil olevad suuremad rahemõlgid ära pahteldada.
Üritasin oma töid ajastada nii, et tänaseks jätsin rohkem hööveldamist ja lihvimist vajavad detailid ning esmaspäevaks jääks siis see nö. viimane lihv enne auto üldist, täitevkrundiga katmist.


Kapott:


Täna võtsin ette ka mõlemad tagumised uksed.
Kuna parempoolne neist oli rohkem muljuda saanud, siis pidi plekksepp selle kõigepealt välja lööma:


Juhipoolne see-eest nii lömmis polnud, kuigi ka seal oli savimist üksjagu:


Nagu siit pildilt näha võib, siis tagatiib on krundist suhteliselt puhtaks lihvitud.
Mis kinnitab veelkord, et väljalöödud tiib ei pruugi ka kohe pahteldatuna saada nii sirge, kui seda on näiteks tehases külge kinnitatud detail. Nii et kui tahta peaaegu sirget pinda, siis tuleb taolist kruntimis-lihvimise tegevust niikaua korrata, kuni detaili pinnasiledusega võib enam-vähem rahule jääda.
Seekord läksid siis nii tagatiib kui ka esimene parem uks koos tagauksega teistkordse krundi alla:


Esimese krundi all olev vasak tagauks:


Täitevkrundiga kaetud parem külg:


Esmaspäeval on lootust, et saan terve auto lõpuks üleni täitevkrundi alla pandud. Siis vast ehk õnnestub nii need tagumised uksed kui ka ülejäänud, mitu korda krunditud detailid enam-vähem sirgesse konditsiooni saada.
Et kui suvel, päikesepaistelise ilmaga mõni kärbes Lincolni ukse või tiiva peale maandub, siis ta ei murraks kohe selle detaili pinna kõveruse tõttu oma jalgu ära.