Pühapäev, mai 30, 2010

262. Peatükk: Cadillaci kapoti, uste ja tagaluugi värvimine.

Paralleelselt auto põhja all tehtavate töödega tegelesin ka pealkirjas mainitud detailide kallal. Kapott oli neist kõige hullem. Neli korda tuli mul teda hööveldada ja täitevkruntida, enne kui ta mingitki, enam-vähem talutavat kuju hakkas võtma. Päris heaks ma teda sellegipoolest ei saanud.
Ega uksedki lihtsamate killast polnud. Esmapilgul peale vaadates ei osanud arvata, et see pahteldustöö ja kujusse voolimine suhteliselt ajamahukaks osutub. Kaasreisijapoolse ukse tegi plekksepp enam-vähem korda, kuid juhiuks on, õigemini oli kunagi USA-s mingi mürtsu osaliseks saanud. Seda võis järeldada värvi alt läbikumavast klaaskiudpahtlist ning lainetavast plekipinnast omakorda selle all.
Nii et nühkimist, lihvimist, pahteldamist ja kõike muud nendega seonduvat tuli uste kallal samuti mitmeid kordi teha, et nad "kasutuskõlbulikud" saaksid.
Kuna uksed olid seestpoolt erineva "kultuurkihiga"(vana värv, pindmine rooste, hermeetikud jms.) kaetud, siis kogu selle mandi puhastamiseks varustasin end väikese käsiliivapritsiga, millega sain ligi igale poole süvenditesse ja nurgatagustesse, kust käsitsi liivapaberiga nühkimine poleks tulemusi andnud. Päris paksult sissesööbinud roostet see prits välja ei suuda võtta(õnneks seda polnud ka eriti), kuid pindmine rooste ja vana värv ning krunt kadusid uste plekkidelt nagu s..taudu, jättes alles puhta ja halja plekipinna.

Sel nädalavahetusel, kui osa eestimaalasi litsus ainult neile teadaolevatel põhjustel karmavõlga lunastades palehigis ja keel vestil Tartus pedaale sõtkuda, toimetasin ettevalmistatud detailid värvikambrisse. Tavalisse sõiduautosse neid mitme ruutmeetri suuruseid detaile ei pane. Nii et tuli kasutada plekksepa abi, kes oma veomasinaga aitas mul need asjad kohale viia.

Tagaluuk:


Kapott:


Juhipoolne uks:


Kõrvalistujapoolne uks:




Nagu auto puhul, nii toimetasin ka nende detailidega vastavas järjekorras.
Pärast pindade ettevalmistustöid ja puhastust lasin peale valge toonkrundi...










... ning seejärel kaks kihti värvi:




Tagaluuk ühelt...


...ja teiselt poolt...


...ning kapott ühelt...


...ja teiselt poolt vaadatuna:


Sellised nad siis said ja jäid.

Esmaspäev, mai 24, 2010

261. Peatükk: Cadillaci põhjaalused tööd.

Paneks vahepeal paar pilti ka üles. Muidu võibolla arvatakse, et ei toimugi midagi.
Nüüdseks on auto ka altpoolt põhimõtteliselt valmis. Liivapritsiga puhtaks lastud tagasild ja raam said puhastatud, krunditud ja raamivärviga värvitud ning põhjaplekk omale musta mastiksikihi peale.
Nagu pildilt näha, on ka väljalasketorustik endise poolhalli tooni asemel muutunud hõbedaseks:


Kuigi kapott õnnestus mul mitmepäevase lihvimise tulemusena peaaegu talutavasse kujusse saada, pole keredetailide ettevalmistus- ja lihvimistöödega kaugeltki veel kõik. Tegemist vajavad veel uksed ja esitiivad ning hulk väiksemat kribu-krabu, mis pärast kõik auto külge tagasi kruvitakse.
Vahepeal tegin värvipinnale ka kerge poleerimiskatse, et vaadata, "mihuke ta siis on ka". Aluspinna siledus päris nii hea ei ole, et ise rahule saaksin jääda. Alati on võimalik veel paremini teha. Sellisel juhul tuleks kere veel vähemalt paar korda üle hööveldada ja kruntida, aga ma olen kindel, et kui ma seda juttu auto omanikule räägin, siis ma saan tõenäoliselt väga valjuhäälsete kommentaaride osaliseks ja need ei kostu ilmselt eriti positiivse intonatsiooniga.
Piltide peal näevad kõik autod ilusamad välja, kui oma silmaga vaadatuna, sest et fotoaparaadi lääts ei suuda värvipinna erinevusi ja pinnastruktuuri niisugusel kujul eristada, nagu inimese silm seda teeb.

Aga eks näis, mida auto omanik arvab, kui ma olen tervel kerel poleerimisaparaadiga pealaest jalatallani mitu tiiru peale teinud. Siis selgub see temapoolne lõplik ja karm tõde.
Seniks aga üks fotosüüdistus ka poleerimistööde etapist:


Ega see värvkatte poleerimine niisugusel spetsiifiliste pinnavormidega kerel eriti lihtne pole. Pidevalt on oht, et kuskilt servast või õnarusest võib poleerkettaga liig suure "tüki" hammustada, nii et värv on sealtkohast kusagile sujuvalt ära kadunud. Senimaani(ptui-ptui-ptui) seda veel juhtunud pole, aga kunagi ei tasu enne kindel olla, kuniks see poleerimistööde protsess lõplikult valmis.

Reede, mai 14, 2010

260. Peatükk: Cadillaci montaaž ja muud tööd.

Meil garaažis on Cadillaci omanikuga kummalgi oma tööülesanded auto juures ära jaotatud: Senikaua, kui tema paneb jupphaaval mootorit ja teisi esiotsa detaile kokku ja külge, pusserdan mina kere kallal toimetada. Ütleks et iga uue, tsingitud või taastatud detaili külgepanekuga hakkab kapotialune jupphaaval päris viisakat ilmet võtma:


Mootor on vahepeal selle pikaaegse seismise tõttu muidugi juba uuesti tolmuseks saanud, kuid peale auto lõplikku kokkusaamist peaks pärastine survepesu ta uuesti puhtaks muutma:


Vahepeal on omale uue musta katte saanud pagasiruumi põhi...


... ning voolimistöös on momendil kapott, mis ei taha kuidagimoodi oma kuju saavutada:


Kui Cadillac oli plekksepa juures, siis lisaks kerele oli tal kapotiga samuti tükk tegemist, sest et auto oli kunagi USA-s etteotsa mingi plõmaka saanud. Parempoolne tiib oli kergelt kummis ja kapotil voldid sees. Siis oli peale avariid seal USA-s keegi seda kapotti püüdnud mingitmoodi pahteldada ja remontida, mis aga polnud õnnestunult välja kukkunud. Pahteldatud oli küll "korralikult", mida võis järeldada pealekantud kihi paksusest, kuid pahtli all oleva pleki sirgeks löömisega ei oldud eriti vaeva nähtud. Nii et USA-s tegemata plekitöö pidi praegune plekksepp üle tegema ja minul on ka veel voolimist üksjagu, et see kapott kuidagimoodi kaubanduslikuma välimuse saaks.

Millalgi püüan läikima saada ka kere ning katuse. Praegu tuleb veel tagatiivad ning see viimati mainitu siledaks lihvida, et laki ja värvi muster väga struktuurne poleks.

Teisipäev, mai 11, 2010

259. Peatükk: Paar pilti Cadillacist ning muud juttu.

Eile auto viimiseks treilerit oodates sai ajaviiteks paar pilti tehtud.
See Gotham Gold on üks erikuradi imelik värvitoon- päevavalguslampide all on autol kere helekollane, päevavalguse käes aga hoopis selline beež vms.
Mitte et selles midagi halba oleks- vastupidi. Kooslus musta katusega näeb päris viisakas välja:




Räägiks nüüd paari sõnaga sellest ka, mis oli üks nendest paljudest takistavatest teguritest, et autot varem värvikambrisse toimetada ei saanud.
Cadillaci esi- ja tagaakna ümber käivad teadupärast sellised kitsad kroomitud liistud. Tagumise aknaklaasi ülemine liist on nagu esiklaasilgi katuseservaga tasa. Sellisel kujul neid aga külge ma poleks saanud jätta, sest et lakk oleks valgunud liistu ja katusepleki vahele ning sinna parajalt paksu randi tekitanud. Järelikult tuli ära võtta.
Kui esiklaasi tihendi kroomliist käis seestpoolt mutritega lahti, siis tagaakna kroomliistul niisugusi pikki keermestatud vardaid näha polnud, millede otsa oleksid mutrid käinud. Küll ma uurisin seda liistu ümbrust nii pealt kui ka altpoolt katuseplekki, aga mida polnud, olid kinnitusmutrid või poldid.

Ei jäänudki muud üle, kui et tuli tagumise aknaklaasi tihend lasta klaasipaigaldajal ühel talle ajaliselt sobival momendil ära lõigata ning klaas eest ära võtta.
Seda tihendile noaga kallale minekut saime teha alles siis, kui auto omanik andis eelnevalt uue tihendi tellimuse sisse, mis.... khm.... polnud eriti odav lõbu ja mille otsimine võttis samuti omajagu aega.

Peale klaasi ja tihendi eemaldamist vaatas mulle katuseservas, liistu alt vastu niisugune asi:


Ausalt öeldes ma oleksin too moment tahtnud selle debiiliku, kes tagaakna kroomliistu niiviisi tuimalt kruviga läbi katusepleki oli kunagi mingil ajal kinni pannud, oma kätega ära kägistada.
Kurat küll, kus kulus selle liistujama peale närve...
Ja et see liist ikka kindlasti omal kohal püsiks, oli seesamane mõttehiiglane kummitihendi ning katusepleki vahele mingit plastiliini moodi venivat möginat lasknud:


Tundub et see liist on pandud millalgi enne aknaklaasi ja tihendi paigaldamist.
Ma mingit muud seletust sellele konkreetsele nähtusele anda ei oska.
Mitmekordse liistu äravõtmise ning tagasipaneku käigus on mõlemad nurgad kujust väljas ja et asi jätaks kaubandusliku mulje, siis oligi mindud lihtsama vastupanu teed ja uue liistu asemel käänati see olemasolev plekikruvidega tuimalt katuse külge kinni.
Kuna uut sellist liistu pole momendil samuti kusagilt võtta, siis tuleb seesama paraku samasuguse meetodiga tagasi panna, nagu ta seal kunagi juba oli.

Väike asi, aga läks jällegi palju aega, enne kui mingi lahendus sai leitud.

Keeraks nüüd jutu 180 kraadi teisipidi. Võiks öelda, et järgnevad reklaamiminutid.
Internetti on tekkinud üks uus autoteemaline veebilehekülg: www.automobilia.ee
Tegu on ühe huvitava ja suhteliselt detailide/artikliterohkeid materjale sisustava veebiajakirjaga, mida toimetab Margus-Hans Kuuse. Nii et vaatamist-lugemist peaks tõsisele tehnikahuvilisele olema päris tükiks ajaks. Kuid see pole veel kõik.
Pikaajalise töö tulemusena on valmis saanud kuuest DVD-st koosnev kogumik Eestis asuvatest vanadest sõidukitest. Mina olen selle komplekti juba kätte saanud ja üle vaadanud. Peaks mainima, et niisugust mahukat vanasõidukite/hobisõidukite videomaterjali pole ma ennem näinud. 6 tundi huvipakkuvat vaatamist on kogumiku ostjale igatahes garanteeritud.
Täpsemat infot selle viimatimainitud filmimaterjali kohta saab lugeda siit.

Pühapäev, mai 09, 2010

258. Peatükk: Cadillaci värvimine vol.2

Seekord läks siis värvi alla kere alumine osa. Katus sai muidugimõista eelnevalt kinni kaetud.




Värviks sai valitud siis selline poolmati läikega tavaline valge:




Tegelikult oli see nn. "valge värv" hoopis värvialune toonkrunt.
Mida tumedam on aluspind(krunt vms.), seda rohkem kipub kollane värv oma õigest toonist kõrvale kalduma. Sellepärast saigi värvi alla võimalikult hele aluskrunt lastud.

Õige värvitoon näeb välja hoopis niisugune:




Värvitoon on birkal oleva koodi järgi välja otsitud( "Gotham Gold" on värvitooni nimi) ning kokku segatud. Ehk siis nii-öelda ikka "õige ja ehe".

Peale värvikambri kuivamistsükli lõppu võtsin autolt kattepaberid küljest ära ja niisugune ta siis lõpuks sai:




Nüüd on millalgi vaja veel teha kere üleni poleerimine ja vahatamine, kuna mõned tolmutäpid tahavad eemaldamist ja ega see värvipind nüüd väga peegelsile ka pole.
Ma lasin kollase värvi nimelt veidi "apelsinikoore mustrisse", sest et teravaid rante, kumeraid pindu ja õnarusi on tagatiibadel liig palju.
Sellist kergelt mustrilist pinda on lihtsam lihvimispaberiga matistada ja läikima poleerida, kui et riskida värvipinna "peeglisse ajamisega", mis võib kusagilt mingi hetk suure tõenäosusega plödinal "jooksma" minna.

Laupäev, mai 08, 2010

257. Peatükk: Cadillaci värvimine.

Nagu pealkirjast järeldada võib, õnnestus mul erinevate, esile kerkinud probleemide kiuste Cadillac lõpuks värvikambrisse toimetada.

Paneks siis selle tõestuseks paar piltlikku vihjet ka üles.
Muidu võibolla mõni arvab (ma ei pea selle "mõne" all silmas auto omanikku), et ma garaažis muud ei teegi, kui et kas sülitan ajaviiteks lakke või vahin juhmi pilguga kuidas värv seinalt maha kukub.





Ülejäänud piltlikud vihjed antud auto ja selle kohta, mis vahepeal toimus, ilmub varsti.