Laupäev, juuni 28, 2008

Väike vahepala.

Nagu näha, pole ma nüüd jälle siin jupp aega sõna võtnud.
Põhjus lihtne: Ühtegi sellist äramärkimist väärivat suuremat tööd pole tulnud, millest pilte teha või mida kirja panna saaks.
On küll uuritud ja maad kuulatud, aga praeguse seisuga on plaanid ainult jutu tasandile jäänud. Nii et mis seal ikka- ootame ja vaatame, mis edasi saab ja mida tulevik toob.

Hiljaaaegu tehtud punane sapakas on tagasi oma kodus ja omaniku valvsa silma all. Enne Jaanipäeva tegin valmis veel auto kaks ust ning külgedele käivad "tuuletaskud".
Praegu voolin tasapisi selle kollast värvi, Ameerika päritoluga veoauto kastidetaile teha. Millalgi järgmisel nädalal lähevad ka need värvi ja paralleelselt värvimisega hakkab autoomanik ka neid asju töö juurest enda poole koju viima, kus autogi seisab.

Minuni jõudnud info põhjal pidi meil olema juulikuu lõpus nädalapikkune kollektiivpuhkus. See tähendab siis seda, et "pood pannakse kinni ja nädal aega mitte üks sai enam".
Ma loodan, et ma saan tolle ajavahemiku kollase kastiauto montaažiga sisustatud. Praeguse seisuga pole auto juures ajapuuduse tõttu keegi suurt midagi teha jõudnud. Kuna mina ta laiali võtsin, siis iseenesestmõistetavalt tuleks mul ta ise ka kokku tagasi laduda. See aga nõuab aega ja kannatust. Paari nädalavahetusega niisugust tööd ära ei tee. Rääkisin sellest kollase kastika omanikule ka ja tema oli taolise asjade käiguga nõus.

Nii et kui nüüd kõik plaanipäraselt läheb, siis võibolla suve lõpus (millalgi) ehk õnnestub seda tibukollast autot natuke suuremale rahvahulgale ka näidata.

Kolmapäev, juuni 18, 2008

171. Peatükk: Baltimaade Retrosõit. 2 osa.

Järgmisel hommikul läksime tagasi kogunemispaika, selle jonniva lukuga Cadillaci juurde, mis meid pagasnikusse ei tahtnud lasta. Jupphaaval tilkus platsile järjest uusi sõidukeid:


Lätlaste ennesõjaaegne kabriolett "Opel":


Mõni Sapakas eksis ka teiste masinate hulka:


Siin siis kõiki huvilised, kes vähemal või rohkemal määral olid kas sunniviisiliselt või vabatahtlikult luku muukimisega seotud:


Eriti kaua me luugi kallal "räistada" aga ei saanudki, sest et juba kamandati kogu see armaada maantee äärde üksteisele sappa:


Kogu selle mitme kilomeetri pikkuse killavoori esimene peatus oli Mustlas.
Seal pargiti kõik sõidukid laulukaare taha, väikesele muruplatsile. Laulukaare taga oli ainukene suurem plats, kuhu masinaid sai panna.
Senikaua, kui kohalikud esitasid rahvatantse, käis laululava taga usin puurimine ja mürgeldamine Cadillaci luku kallal:


Ma jätsin selle "konsiiliumi" sinnapaika autot kangutama ja otsustasin et teen kohaleveerenud autodest mõne pildi:


Eriti kaua ma aga ringi kõmpima ei pidanud, sest et Cadillaci poolt kostus sellist häält nagu tegid võibolla ürginimesed, kui neil õnnestus mammut kätte saada.
Antud hetkel oli selleks mammutiks siis avanenud pagasnikuluuk:




Laulukaare all käis pidu omasoodu:


Rahvast oli kohale tulnud üksjagu. Siin on vaid murdosa neist:




Inimeste seas liikudes jäi mulle silma üks sõidust osa võtnud GAZ 24 ehk "Volga".
Antud sõidukit oli siis vastavalt omaniku maitsele natuke kaunistatud.
Ma vaatasin, et see isikupärane auto on mõnes mõttes üks huvitav eksponaat ja sellest võiks mõne pildi teha. Siis saavad teised, kes üritusel ei olnud, ka näha, missugune üks õige kodus kaunistatud "Volga" välja näeb:




Igasuguste "tuunitud" "Volgade" sekka mahtus ka korralikke eksemplare:


Mustlas kohustuslikud tund aega möödas, pakkisid kõik oma seitse asja kokku ning võtsid suuna Viljandisse.

Linna jõudes nägime tee ääres päris mitut tsikliklubi või tsiklimeeste gruppe, kes kohalikus pubis einet võtsid. Kui meie auto ees veerenud mootorrattad niiväga otsest huvi ei tekitanud, siis Ameerika "laevade" ilmumine nende vaatevälja tõmbas juba rohkem tähelepanu.

Üks nõme seik või vahejuhtum oli ka.
Saime siis ilusasti mootorrataste sabas kesklinna, kui korraga kargas piirdelindi alt välja mingisugune vanem mees ja muudkui lõugab, et "vaata missugune roostes tiib su auto küljes on !" Meie, kes me Cadillacis olime, vahtisime seda vanameest nagu merelehma.
Ja oleks ta siis ühe kommentaariga piirdunud ! Ei ! Tal oli tingimata vaja autoga pooljoostes kaasa litsuda ja kõigile piirdelindi taga seisjatele näpuga näidata, et KUI roostes üks Cadillac võib mõnest kohast olla. Ma ei tea, kuidas teistel autos viibijatel, aga mul oli küll tunne, et pistaks pea aknast välja ja hõikaks et "Kuule fossiil ! Mis see sinu asi on ?! Keegi ei keela sul korralikumat Cadillaci osta kui see siin !"
See on ikka täiesti üle mõistuse, kuidas mõned eestlased sellised tähenärijad on mõne vanema auto seisukorra puhul, kuigi ise nad ei pruugi võibolla põhjustki teada, miks see või teine auto antud hetkel niisugune on, nagu ta on.


Seevastu ülejäänud rahvas suhtus asjasse positiivselt.
Nagu näha, siis Viljandi kesklinn oli paksult rahvast täis. Ilmselt meie üritus ei olnud tookord seal mitte ainukene:




Valge Cadillac, millega juba sõidetakse ringi ning kutsutakse rahvast pulmasõitu tegema:


See Volvo meenutab oma kontseptsioonilt küll veidike Muhvi autot:


Ilma ja inimesi pildistades kuulsin üks hetk, et selja tagant tuleb ligemale mingi vali mürin.
Tekkepõhjuseid otsides nägin, et meie rongkäigu poole sõidab üks tsiklimeeste kamp:




Opel kabriolett:


Samuti seisis rivis koos teistega üks suht haruldane auto, mida tehti väga vähe.
Saab Sonett, 1971 a. väljalase:


Tagantvaade:


Ja eks ikka leidub neid preilnasid, kes ennast Cadillaci juures pildistada tahavad lasta:


Mõne aja pärast õngitses Andrus Cadillaci pagasiruumist välja ühe lustikummuti, mis siis sätiti vanema Cadillaci kapoti ja paneeli vahele.
Mürtsus päris hästi, pole midagi öelda:


Kui ka Viljandist lõpuks tulema saadud, oli järgmine käik Võrtsjärve äärde.
Seal siis peeti lõunapaus ja sai ka niisama jalgu sirutada ja juttu puhuda:




Läti Opel looduslikus keskkonnas:


See on nüüd üks USA auto, Chrysler, mille kohta läks arvamus kaheks.
Osade arust oli tegu väga ilusa autoga jne. jne. Mina, kui "vana kooli" kasvatuse saanud inimene jäin seisukohale, et tolle ajastu autod võiks värvida ikka naturaalse ehk õiget tooni värviga, s.t. et ilma metallikvärvita.
Näiteks mulle meeldis tooni poolest see punakaspruun tagatiib. Aga jällegi: Kahju, et ta metallikvärv oli.
Kui terve auto taolise punakaspruuni värviga üle tuisata(ilma metallikvärvita), siis võiks temast päris kena ajastutruu sõiduk saada:



Aga noh, igalühel on maitse erinev. Ja selle üle teadupärast ei vaielda vaid kakeldakse.

Kolm Cadillaci:


Lõunapausi pidavate inimeste sekka oli ka üks ohvitser ära eksinud:


Järveäärne rivi:


Läti miilits ja üks VAZ 2101 vasakul pool:


Üks omapärase kerekuju ja disainiga Renault. Kahjuks siblis selle auto ees hulk rahvast, nii et ma esiotsast korralikku pilti teha ei saanudki:




Ka Eestist on mõned isadele-vanaisadele kuulunud sõiduautod üritusel esindatud:


Volvo ehk Muhvi auto eestpoolt:


Sel ajal, kui seltskond valge Cadillaci juures arutles, ilmus nende sekka, pildi servale üks naisterahvas. Tekib kahtlus, kas mitte näkk ise ei ole Võrtsjärvest välja tulnud, omale inimese kuju võtnud ja hakanud ohvrit valima:




Soomlaste valduses olev vanaaegne veoauto. Margituvastamise jätaks ekspertide hooleks, aga ma kaldun arvama et eks ta vist mingi Ford ole:






Siin siis see eespool mainitud tegelane omale ohvrit välja valimas:


Ja näib et ta vist leidis omale kellegi. Näoilmest võib küll seda välja lugeda.
"Ohver" ise püüab vist halva mängu juures head nägu teha. Ega ta muidu niiviisi ei vaataks:


Lõpuks õnnestus mul jäädvustada pildile ka selle Saab Soneti esiots:


Läti päritoluga koer, kes vahepeal auks-auks ! tegi:


Lõunapaus peetud, kõhud täis, rivistati see ešelon jälle maanteele üles:


Cadillac puude varjus oma sõidujärjekorda ootamas:


Vahepeal tehti tee ääres üks peatus. Osad inimesed kasutasid juhust ning läksid kiiresti kõrvalasuvasse poodi, kust osteti omale tee peale midagi süüa kaasa:


Senikaua kui osa rahvast poes oli, teised aga niisama jalgu sirutasid, pandi Lätimaalt külla tulnud James Bond ühte huvitavat ülesannet lahendama. Kinnisilmi. Nimelt ta pidi siis kinniseotud silmadega hakklihamasina kokku panema:






Meie järgmine peatuspaik oli Rannu. Seal asus kunagi, krooniaja alguses üks kuulus baar: Assa baar. Seal sai siis nii pidu panna kui ka "käe valgeks", kellel rusikad väga sügelesid:




Ka siin võeti meid vastu rahvatantsuetendusega. Kohalikud noored tädid endile garderoobi selga seadmas:




See on sihuke huvitav pilt: Miilits ja korstnapühkija. Ei tea, mismoodi see süsteem toimib. Ilmselt vist nii, et korstnapühkija ronib katusele. Kui ta aru saab, et korsten on pikka aega puhastamata, siis ta hõikab alla, miilitsale. Too omakorda kirjutab protokolli välja ja ongi piskule palgale lisa teenitud:


Kohalikud keskealised tädid oma tantsukorda ootamas:


Silt, mille pealt võis ka meie marsruuti näha:


Viimased ettevalmistused rahva ette minekuks:


Vahepeal tegin ka ühe pildi "Tšaikas" istunud Läti James Bondist ja tema kõrval ürituse korraldajast-organiseerijast:


Rahvariietes tantsijad oma etteastet ootamas.
Need kaks tüüpi trepi peal on vist ilmselt kohalikud, kes arutavad, kas kusagilt on veel "Belaruss"-tüüpi traktorile saada vahekasti jaotusvõlli, või peab selle "Kirovetši" poolteljest treima:


Kaks tantsijat:


Õige pea võttis aga oma kätte mikrofoni kohalik vallavanem, kes tänas lisaks muule jutule meid kõiki, kes olid viitsinud oma autode ja ratastega nii kaugele tulla, et kohalikele näidata, mis masinaid maailmas ringi liigub:


Peale kõnesid anti pidulikult üle tänukirjad:


Kui ametlik osa läbi, siis hakkas tants ja trall:


Ühes lahtises, Läti päritoluga Pobedas figureerinud daame koos tenniseid kandva saatjaga:


Ühed järjekordsed tantsijad oma etteastet ootamas:






Kena Läti tüdruk Tšehhoslovakkia JAWA seljas:


Siin siis veelkord see ennist pildile jäänud lätlanna. Ta oligi tookord meeste seas suhteliselt nõutud pildistusobjekt kohe peale sõidukeid.
Ja näib et ega tal midagi selle vastu eriti ei paistnud olevat:


Kusjuures selle lahtise Pobedaga seoses tuli mulle üks lugu meelde.
Rääkisin hiljuti oma vanemale generatsioonile ka, mis sõidukid sellest üritusest osa võttis. Tema kuulas mu jutu ära ja ütles et su vanaisal oleks ka olnud võimalus omale üks kabriolettkerega Pobeda saada. Mul tegi süda seepeale jonksti! ja küsisin et aga miks ta siis seda ei saanud ? Esivanem ütles, et talle anti valida, kas uus "maanteemuhk" äsja tehasest või siis vähekasutatud kabriolettkerega Pobeda. Vanaisa olevat valinud "muhu".
Siis tuli mulle küll selline tunne peale et kurat, võta labidas, torma surnuaiale ja kaeva vanaisa haud lahti ning luukeret õlgadest logistades karjuks näkku: " Sa ostsid kabriolettkerega Pobeda asemel maanteemuhu ? Oled sa arust ära või !?! "

Kurat küll. Mul oli pool päeva tuju läinud selle kuuldud uudise peale.

Aga noh, see selleks. Jätkaks piltidega edasi.
Siin siis üks tavaline Pobeda:


Vahepeal olid vahetunud nii tantsijad kui ka tantsuks lastav muusika:






Siin siis jälle see kuulus Läti paar Bonnie&Clyde :


Rannust sõitsime edasi Rõngu suunas, mis oli ka meie viimaseks peatuspunktiks.
Rõngus on kõige suurem plats tankla juures. Sinna olid kutsutud lisaks kohalikele ka veel puhkpilliorkester:


Ja laste laulukoor:


Selle pika sõidu peale tundsin, et tekkinud palavust peaks millegagi kompenseerima.
Kohalikust Rõngu poest vedela leivaga väljudes jäi mulle parklas silma üks Chrysleri buss, mille kapott oli päris muljetavaldava maalinguga kaetud:


Samuti seisis seal bussi läheduses üks korralik ja ilusa välimusega I seeria GAZ 24, mis kuulub ühele seltsimehele Volgaklubist:


Ja ikka ei saanud ma üle sellest kenast lätlannast, kes mulle vahetevahel objektiivi ette sattus. Suunaks tähelepanu sukapaela vahel olevale asjandusele:


Seda ma ei osanud küll arvata, et Tarmol, kes pildil parempoolne, ka veel kaksikvend on:


Rahvas ühe "ameeriklase" kapotialust takseerimas:


Siin otsustas miilits, et ta seekord liigse pasundamise eest poisile trahvi ei tee:


Veerev detail ühe vanasõiduki küljest:


Õhtul laagriplatsile/kogunemiskohta tagasi minnes kujunesid tasapisi välja eri laudkonnad. Meie lauda ehtis esiplaanil olev, automaadikujuline viinapudel, mis oli veel spetsiaalsesse roheliseks värvitud kasti asetatud:


RAF-i rooliv Heikki midagi arutamas:


Paar klõpsu meie laudkonna liikmetest:






Ei tea kuskohast oli sujuvalt meie seltskonda imbunud ka üks heledapäine reporterhaldjas, kes millegipärast aga ei tahtnud, et ta pildi peale jääks:


Kuna valget aega jäi järjest vähemaks, siis kasutasime juhust ja tegime parklas Cadillaci juures paar kiiret klõpsu.
Esiplaanil Andrus, tagaplaanil selle blogi autor:


Veel üks pilt:


Samuti seisid parklas paar GAZ 69-t, millede tagant piilub välja GAZ-AA:


Ennesõjaaegne Adler, millele on miskipärast metallikvärv peale lastud:


Kaks "rootslast" kõrvuti seismas.
Kes autode hingeelu väga hästi tunneb, see võis kuulda, kuidas üks neist ütles teisele : "Svenska öl gut!" Ja loksutas vaikselt oma karterit.


Sai pildi peale võetud ka see Renault eestvaates, mis ennem auto juures liig palju siplevate inimeste tõttu tegemata jäi:


Soome päritoluga lahtine Volkswagen "Põrnikas":


Lõkkeõhtu:


Andruse järelkasv kodus Cadillaci juures:




Üritus oli.... tore ! Mulle meeldis.
Ilm oli ilus, autoga(kui nüüd see pagasiluugijama välja arvata) midagi erilist ei juhtunud, kohaletulnud inimesed näisid ka suht rahulolevad ja vähemalt mina kedagi vingus ninaga küll ei näinud ringi liikuvat. Võibolla ma ei vaadanud siis piisavalt tähelepanelikult ringi ka.
Üritusest osavõtjatele oli mõeldud ka erinevaid meeneid. Alates kruusidest, lõpetades koduveini jms. kraamiga. Kuigi minust läks see karikas mööda, siis ausalt öeldes, seda väliskülalistele ja osavõtjatele jagatud koduveini eriti ei julge juua, sest et kunagi ei tea, missugune vikat või rebasemürk sinna pudelisse kokku keeratud on.
Algul maitsed küll et ohoh, täitsa hea rüübe, aga üks moment on pilt eest lännu ja tuterdad põrandal ringi nagu purjus kikas.
Ja järgmise päeva võib siis vist kohe oma elust maha kanda.
Eks seda ole siis järgmine aasta näha, kas need, kelledele see koduvein kingiti, on ka üritusest osa võtmas või juba looja karja läinud.
Loodame igatahes et nii see ei ole ja et võibolla järgmine aasta see kohaletulnute rivi täieneb veel mitme vanasõiduki ja mootorratta võrra.