Teisipäev, märts 16, 2010

252. Peatükk: ZAZ 965A kruntimine.

Tundub, et nüüd on jälle põhjust siin lehel veidi raporteid jagada, kuna üks etapp on "maanteemuhu" juures valmis saanud.
Eile öösel vastu tänast sai ZAZ omale esmased happe- ning täitevkrundi kihid selga, ehk nagu auto omanik ütles garaažis grimasse tehes, et on toimunud teravahaisuline progress.
Sellele eelnes muidugimõista kere plekini haljaks lihvimine jms. tööd.

Kui nüüd aus olla, siis ega selle auto kallal tehtav polnud kergete killast ka plekksepa jaoks. See on ikka päris ropp töö, võtta kandevkerega autol katus keevituspunktidest lahti, mis on samuti üks oluline detail kere jäikuse suhtes ning teine asemele istutada. Sealjuures tuleb veel jälgida, et kere "laiali" ei vajuks ning kõik tiibade, uste ja luukide vahed endisteks jääks.
Nii et paralleelselt keevitamisega toimus auto juures ka aktiivne ajude ragistamine.

Kuna plekksepp tegi esmajärjekorras ära need tööd, mis olid kõige olulisemad(katuse, esitiibade ning uste vahetus) ning kerel oli veel vana värv peal, siis pidi ta peale vana värvi eemaldustöid raske ohke saatel operatiivkorras minu juurde vedama gaasiballooni ja keevituse, sest et vana värvi alt ilmusid lagedale tagatiibade alumised nurgad, mis olid roosteaugulised ja mida paksu pahtli ja värvi alt näha polnud.
Samuti tuli tal üle keevitada veel mõned nurgad, kuna auto omanik märkas üksvahe keret ühele ja teisele poole kõigutades, et tagatiibade liitekohad on reisijateruumis tagapaneeli küljest täiesti lahti.

Ega need kere ettevalmistustööd kruntimiseks ka kõige kiiremini ei läinud.
Mitmed nurgad ning nurgatagused vajasid enne hulk aega lihvimist ja silumist, enne kui võis nendega enam-vähem rahule jääda. Kogu tegevust jälgis vahelduva eduga autoomaniku silmapaar, kes omal algatusel varustas mind stabiilselt musta kohviga, et jõud ei raugeks ja vaim ei väsiks.
See, mis piltidel kajastub, on vaid jäämäe veepealne osa, või niiöelda lõpptulemus.
Detailne tööde kirjeldus- mitmekordne lihvimine, puhastus, järjekordne lihvimine ja veel kord lihvimine- läheks ilmselt liiga pikale.

Kinnikaetud auto hetkeseis enne kruntimist:




Vasak tagatiib, millelt on näha tinapahtliga tehtud parandustööd:


Juhipoolne uksepost:


Esimene juhipoolne uksepost:


Vasakpoolne haljaks lihvitud esitiib:


Parempoolne uksepost:


Parempoolne esimene uksepost:


Peale katuse haljaks lihvimist tulid vana krundi alt nähtavale niisugused sügavad vaod ja kriimud. Ilmselt oli see plekk juba tehasest saadik selline:


Keevituskohad ja suuremad mõlgid said tinapahtliga täidetud ning siledaks lihvitud. Tagumised piilarid:




Parempoolne esiakna piilar:


Juhipoolne esiakna piilar:


Kui lõpuks aeg sealmaal, et kõik ettevalmistustööd said tehtud, läks plekipindade peale kaks kihti happekrunti...




... ning selle peale juba teist samapalju täitevkrunti:








Nagu esitiival olevalt krundimustrilt näha võib, siis kihtide paksusega ma eriti kokku ei hoidnud. Täitevkrunti sai ikka niiöelda mulinal tulistatud:




Katus, mis enne oli eelmainit sügavaid kriime täis.
Tahaks loota, et peale pahteldust ning teistkordset täitevkruntimist need välja ei ilmu:


Parempoolne tagatiib. Plekksepp õgvendas teda küll veidike sirgemaks, kuid päris ilma pahteldamata ei pääse ta kuskile:


Nii et ilmselt varsti tuleb pahtlilabidad mikrolaineahju sooja panna, et asuda omakorda järgmise etapi ehk siis "mätsimistööde" kallale.

2 kommentaari:

Martin's blog ütles ...

Tere, kas Te oskate palun öelda, mis läks Teil maksma kere ettevalmistamine algusest kuni gruntimiseni?
Tänud,
Martin
uunikumi omanik

Vanatehnikahuviline ütles ...

Tervist.

Kuna toona oli tegu alles esmase, s.t. pahtlialuste kruntide (happe+ täitevkrunt) pealekandmisega haljale plekile, siis sellele olemasolevale täitevkrundi kogusele tuleb varsti lisa.

Praegu on pealmised kereplekid veel pahteldustöödes, kuna esialgse vaatepildiga võrreldes on auto katusest kuni karpideni suhteliselt lippadi-loppadi laines.
Nii et see voolimine võtab veel veidi aega.