Teisipäev, märts 06, 2007

46. Peatükk: "Cadillaci" lihvimine

Tervist.

Mis jama ma siis vahepeal korda olen saatnud? Ütleks, et igasugust.

Viimati sai mainitud, et reedel hakkan tegelema nende detailidega, milledel need lihtlabased olmemõlgid peal on jne. bla-bla-bla...
Kuna ühel detailil, täpsemalt öeldes kapotil, see "olmemõlk" muutus päris suureks, siis ma vaatasin, et ei saa midagi- mul tuleb too tahvel ka ikka kahe krundiga teha, kui ma tast enam-vähem talutavat asja tahan saada.
Alguses esmapilgul ta ei tundunudki teab mis jube lohk või laine olevat, aga käega üle libistades tundsin, et ei saa ikka nii jätta. Et tuleb hakata savima.

Egas midagi. Pahtlipurk jälle kõrvale ja kapotti mätsima.
Üks kiht kuiv, lihvisin taldlihvijaga ta enam-vähem tasaseks...


... ja tõmbasin peale teise samasuguse kihi:


Täpselt selline mulje jäi, nagu keegi oleks keset kapotti istunud.
Lohk oli ikka päris tuntav, sest et laevalgusti peegelpilt kõverdus selle koha pealt silmnähtavalt. Ja ega kapoti esimene pool ka parem polnud- ka seal oli üks selline paraja pannkoogi suurune laine sees.
Kui höövliga pind enam-vähem sile, pahtlist matsaka Aafrika mandri kujuline latakas välja lihvitud, katsin rantide juurest selle tahvliümbruse kinni:


Kõigepealt lasin talle, nagu ikka, servadesse ühe sutsaka happekrunti ja peale seda siis täitevkrunt:


Eks näis, mis tast saab.
Ses mõttes, et sai ta nüüd parem kui enne oli, või muutus halvemaks.
Eks siis ole näha, kui kapott värvitud ja lakk peal.

Täna võtsin ette need ülejäänud detailid, mis nii suurt voolimist siis ei vajanud.
Juhiuks:


Parem tagatiib...


...ja tagaluuk:


Tagaluuk oli neist kolmest imelikul kombel kõige paremas seisukorras.
Ses mõttes, et savimist oli vähe, nagu pildilt võib näha.

Kui need kolm detaili pahteldatud-lihvitud, siis võtsin höövli kätte ja asusin auto enese kallale, et esimest krunti hakata lihvima.
Aega läks, aga asja sai. Vist, ma arvan.

Igatahes 5 tunni möödudes oli autole höövliga tiir peale tehtud ning kõik detailid üle hööveldatud, mis teistkordset kruntimist vajasid.
Juhipoolne külg:


Parem külg:


Parem uks:


Katus vasakult...


...ja paremalt poolt:

(See tume piklik triip seal keskel on veel kuivamata pinnapesuvedelik)

Nagu erinevatest krundilaigutoonidest näha võib, siis ikka oli neid kohti, mis hööveldamist vajasid ja mõni neist suisa pahtlikihti kaasa võttes.
Järelikult see käetunnetus võib ikka parasjagu eksitav olla- olgu need kogemused siis kui suured tahes. Alles höövli all selgub see, niiöelda lõplik tõde :)
Sellepärast tehaksegi, et paremat tulemust saada, taolisi suuri voolimisi mitme täitevkrundi kihiga.
Mõned kasutavad taolisteks lihvimistöödeks ka pritspahtlit.
Ega seegi vale võte pole, kuid kuna täitevkrunt teeb ära sisuliselt sama asja, siis ei ole meil töökojas eelmainit täitematerjali järgi vajadust olnud.

Kui töö eelarve ning selleks tööks kuluv aeg lubaksid, siis tegelikult tuleks mul seda autot veel nüüd korra (sedakorda siis juba üleni) kruntida ning veel ühe korra kõik pinnad samamoodi höövliga üle lihvida. Siis peaks temast juba päris hea välimusega sõiduki saama.
Kuna aga need kaks eelmainitud asja (eriti just selleks tööks kuluv aeg) ei luba selle auto kallal kauemini tegutseda kui ainult selle nädala lõpuni, siis tuleb mul ta teha lihtsalt selliseks, et mingeid silmatorkavaid vigu silma ei jääks ning et ta linnapildis tavakodanikele lihtsalt meeldiva visuaalse elamuse jätaks.

Katust lihvides ei andnud mulle rahu ikka see tagumise akna juures olev paneel.
Vahelduva eduga liikusid mõtted ikka selles suunas, et peaks toda probleeme tekitavat pinda ka proovima veel korra lihvida- olenemata tema värisema hakkavast plekipinnast, mida ta höövli all kippus tegema.
Natuke aega madistamist tolle paneeliga oli ja noh... kõige hullem vast ei saanudki:


Homme lasen auto taldlihvijaga üle ning siis toimub see teine ja viimane kruntimine. Sedakorda siis juba üleni.

Kommentaare ei ole: