Pühapäev, juuni 11, 2006

14. Peatükk: Korralik baas või põhi on kõige alus.

Ausalt öeldes, seda ei saa vedamiseks ka enam nimetada, arvestades neid sündmuseid, mis mul viimasel ajal "Volga" jaoks otsitavate detailidega seoses on kaasnenud. See on midagi enamat suisa.

Esimene nn. vedamine oli siis, kui mul õnnestus saada eelmistes peatükkides ja piltides kajastuvad raadio koos jahutusradiaatori ette käiva ribikatikuga.
Teine vedamine oli nüüd hiljuti- õigemini eile.

Nimelt siis tänu ühe auto-moto foorumi liikmele, mul õnnestus tema käest, suhteliselt terve ja korralik(kuigi pindmise roostega kaetud), kahest osast koosnev "Volga" põhi saada.
Ma ei tea kas Nõukogude ajalgi seda niimoodi vabalt poest saada oli. Ilmselt mitte.
Kuidas selline suur ja lahmakas detail eelmise omaniku kätte sattus, sellest ajalugu vaikib. Aga ma arvan et see ei omagi enam mingit erilist tähtsust.

Kusjuures vestluse käigus selgus, et sellele "Volga" põhjale olevat veel tahtjaid. Aga omanik mingeid detaile kellegi nimele broneerima ei hakanud- ütles vaid, et kes esimesena jõuab, see soovitud detaili ka omale saab.
Et tema on küll ja küll niimoodi lubadustega "vastu pükse saanud", et algul lubatakse kohekohe välja osta ja mis kõik veel. Aga pärastpoole kui uurima hakata, et kus see detailiostja siis jäi, siis tuleb enamasti vastuseks, et kas pole enam vaja või on raha otsas või ei luba naine selliseid väljaminekuid teha või veel mingi muu põhjus.

Nii et nagu arvata võite, mul läks ühtäkki VÄGA kiireks.
Kui ühe väikese mikrobussiga kohale jõudsime, siis nägime et hoovis on veel rahvast.
Ühed nooremas eas vanatehnikahuvilised küsisid seal omaniku käest ühe, teise ja kolmanda asja kohta ja siis ka vist üks vanatehnikapisikuga nakatunud ärimees üritas omaniku käest ühte, teist ja kolmandat asja välja kaubelda.

Senikaua, kuni sealse vanatehnika omanik äsjasaabunud huviliste või kundedega maid jagas, sain silmitseda seda kohalike autode parki, või õigem oleks öelda, merd.
No küll oli seal suuremaid ja väiksemaid masinaid- sõiduautodega alates ja põllutöömasinatega lõpetades. Igatahes nii endal, kui ka mikrobussi juhil, kes oli nõus mu ostetavaid detaile transportima ja omakorda tema jõngermannidel oli seal uudistamist- vaatamist küllaga.

Vabanenud lõpuks üliaktiivsetest huvilistest, sai omanik lõpuks meiega tegeleda.
Sammusime siis sinna varjualuse poole, kus tal need pakutavad detailid peidus olid.
Igatahes see avanev vaatepilt vedas suu ikka vaikselt muigele küll.
Neid asju, mida detailide müüja "Volgale" pakkus, oli ikka üksjagu.
Kõiki ma ei hakkaks siin vast välja tooma, aga nii soovitud põhi, kui ka täiesti uus radiaator olid olemas.
Takseerisin veidi soetatavaid detaile ja kohe vahetas ka kokkulepitud rahasumma omanikku. Samas sisimas kahetsesin, et ei olnud suuremaid finantsilisi võimalusi enda universaalile rohkem põhjadetaile soetada, sest et neid asju oli seal ikka väga palju, mida oleksin tahtnud juurde osta.
Ma arvan et see inimene, kes kunagi "Volgal" plekitöid tegema hakkab, siis võibolla ei pruugigi niiväga seda ehitatavat projekti siunata, sest et nüüd pole uue põhjaga muud vaja teha, kui et peale liivapritsiga puhastamist augurauaga keevituspunktide jaoks servadesse augud sisse lüüa ja auto külge kinni keevitada.
Jääb ära tal nii see pleki painutamine, paikamine ja voolimine, kui ka muu selline "isearetus".

Tegelikult siin tuli vahepeal veel üks mõte pähe, kuidas seda roosteemaldus- ja pleki vastupidavuseprotsessi saaks pikendada.
Vaatasin internetist vastavate lehekülgede pealt ja uurisin Märt Aarne käest järgi, kes tegeleb uunikumide ja haruldaste autode restaureerimisega, et kuidas näiteks happevannis detailidelt rooste eemaldamine käib ?
Märt Aarne kostis vastuseks et seda tööd teevad spetsialiseerunud galvaanikatöökojad.
Ise kodus ja nö. "põlve otsas" sellise ohtliku asjaga ei soovitaks tegelema hakata.
Detail puhastatakse suuremast sodist ja tõstetakse vastavate rakiste abil soolhappevanni, kust ta siis peale 3-4 tundi ligunemist uuesti välja tõstetakse ja koheselt survepesuriga üle pestakse et happejääke kusagile nurgatagustesse ei jääks.
Keemilise protsessi käigus hape sööbib pleki peal roostest kahjustatud alale ja siis on lihtsalt see tõenäosus suurem, et kõik roostekolded saavad puhtaks.
Sellist tööd teostatakse enamasti selliste detailide juures, mis omavad suuri pindu ja mida liiva- või haavlipritsiga ei kannata puhastada, kuna pritsist tugeva survega väljuv liiv või haavliterakesed võib selle kõnealuse detaili laineliseks muuta ja pärast on seda siis suht raske jälle endisesse sirgesse konditsiooni taastada.
Hape söövitab küll pinda vähesel määral, aga detaili üldkuju ta nii kardinaalselt ei muuda, kui näiteks mehhaanilised töötlemised.
Enamasti kõik töökojad, mis tegelevad tsinkimisega (katuseplekid, vihmaveetorud jms.), omavad ka happevanne.

Ja siis tekkiski idee, et aga mis oleks, et peale seda, kui kõik keredetailid, mis happevannis roosteeemaldust tahavad, laseks ühe jutiga ka tsinkimisest läbi ?
Ses mõttes et igasugused erinevad krundid jms. asjad tulevad neile peale nagunii.
Aga vähemalt pleki enda vastupidavuse iga pikeneb ja siis tänu sellele tsingitud detailile, ei pruugi niiväga karta, kui olude sunnil kunagi "Volgaga" kusagil kruusatee peal sõita tuleb, et mõne kivikese tekitatud täkkest võib roosteuss hakata paha-paha tegema.
Uurisin, et kas põhjaplekkidega saab mõni töökoda tegeleda, sest et nad on ikka parajalt suured, ja selgus et saab ikka. Küsitud tööprotsessi hindki pole teab mis üle mõistuse kallis, nii et järjest rohkem hakkab maad võtma veendumus, et selle asja peab laskma ära teha. Siis on vähemalt kindel, et "Volga" näeb mõistlikul kasutamisel aastate pärast oluliselt värskem välja, kui ehk tema eakaaslased.

Pilte ma teen nii nendest äsjasoetatud detailidest kui ka Järva-Jaanist toodud istmetest kunagi edaspidi, sest et praegu pole eriti aega "Volgaga" tegeleda.
Igapäeva elu koos tööga nõuab oma osa, nii et tahes-tahtmata vahel see tehnikahobi jääb olude sunnil tahaplaanile.

Aga kuna suusõnaliselt on plekitööde algus märgitud sügise peale, siis mul on veel õnneks paar- kolm kuud vaba aega, et raha korjata ja erinevaid detaile otsida.

1 kommentaar:

maks hull ütles ...

tsingitud metalli keevitamisel eralduvad mürgised gaasid, ole ettevaatlik