Teisipäev, aprill 28, 2009

220. Peatükk: Chevrolet Corvette kruntimine.

Vahepeal on viimasest postitusest jälle sujuvalt nädalajagu päevi mööda läinud. Vaikusest on asi kaugel, kui mõni ehk seda arvab. Töö käib mitmel rindel. Kord olen tegelenud Corvette-i kallal, siis tuleb nädalas jälle mõni päev omakorda "Cadillacile" pühendada.

Esmamulje võib olla petlik, nagu keegi (kunagi-kusagil) on öelnud.
Nii oli ka Corvette kerega.
Ma ei tea, mis materjale nad seal USA-s kasutavad, aga selle auto puhul jäi küll mulje, et see punakaspruun ollus, mis värvi alt nähtavale ilmus, oli mingi kuradima laevavärv, aga mitte täitevkrunt. Samuti see viimati pealekantud värv ei jätnud endast eriti usaldusväärset muljet, sest et ta kippus pidevalt taldlihvija ketaste all "tükki" minema. Nii et mul tuli see viimati lastud värv koos pruuni krundiga kuni alumiste värvikihtideni välja lihvida, nii et need värvi seest üles kerkinud mullid olid lõpuks kadunud. Ja see kõik võttis päris palju aega.

Mis stangedesse puutub, siis nemad võitsid ja mina kaotasin.
Algul mõtlesin küll, et lihtsam on nad küljest ära võtta ja siis neid eraldi pukkide peal edasi teha. Aga kui ma olin 13-st poldist viis puruks keeranud ja esistange ei teinud teist nägugi, siis vaatasin, et sellel asjal ei ole sellisel kujul mõtet.
Pärastpoole peab hakkama nuputama, kuidas need purukskeeratud poldid kätte saada ja vanasse pessa uus keere sisse lõigata.
On see Corvette muidu mis ta on, aga insenerihärradel, kes auto koostamisel oma ajukapatsiteeti rakendasid, oli selle auto stangede konstrueerimine toimunud vist küll palgapäeva järgsel päeval. Esistange osad kinnitusmutrid ja poldid on ikka sellistesse nurgatagustesse õnarustesse topitud, et ma ei kujuta ette, kui peenikesed need sõrmed peavad olema, või mis valemiga nad sealt üldse kätte saadakse.
Sama probleem oli ukselukkudega. See on ikka täielik müstika, kui kõvasti võib ühte detaili hoidev plekist "keel" kinni olla. Kui mõlema kallal olin tulemusteta pool tundi närve ära raisanud, siis läksin kergema vastupanu teed ja ei hakanud neid ukse küljest ära kangutama.


Aga see selleks. Vähemalt on auto nüüdseks pahteldatud, lihvitud ja täitevkrundi all.
Mõned pildid ka siis hetkeolukorrast:




Kapott. Selle all asuvad krunditud tulede katted:


Üks katusekate:


Teine katusekate:


Tänane päev möödub siis aktiivselt täitevkrunti lihvides. Samuti tuleb mul eest ära võtta mõlemad uksed, et ma saaksin nende sisemised küljed ja ukseaugud ära teha. Kuna ukse avanemise raadius on suhteliselt väikesevõitu, siis ilma neid eemaldamata mul ei õnnestu esimesele uksepostile hästi ligi pääseda.

Kommentaare ei ole: