Pühapäev, jaanuar 07, 2007

32. Peatükk: Kus viga näed laita, seal tule ja aita.

Umbes taolise pealkirjaga võiks iseloomustada alljärgnevat projekti, mis siin lehel lähiajal päris mitmete postituste osaliseks saab.

Et siis millist projekti ? Kohe räägin.

Ühel õhtul, kui sisenesin Volgaklubi kodulehele ning vaatasin, et kas mingeid uusi jutu- või diskussiooniteemasid on tekkinud, äratas Tehnoabi rubriigis mu tähelepanu üks kuulutus, kus siis üks seltsimees, nimega Tamm, avaldas soovi oma mustale GAZ 24-le uut värvikuube peale saada, kuna praegune on khm... rulliga üle tõmmatud.
Vaatasin, et kuna keegi ülejäänud Volgaklubi liikmetest teda selles asjas eriti aidata ei saanud, siis võtsin temaga ise ühendust.
Omaniku jutust selgus, et kiiret selle tööga polevat, teda huvitavat rohkem kvaliteetne töö ning lõpptulemuseks ilus ja läikiv värvkate.
Mõtlesin siis seda asja natukene aega ja tegin kiire otsuse, et ma võtan selle auto töösse. Esiteks muidugi seepärast, et tegu ju ikkagi klubikaaslasega, ning kes siis ei tahaks kevadeks-suveks oma "Volgat" korda saada ? Teiseks seetõttu, et praegu on õnneks igapäevatöödes selline natuke vaiksem rütm. Muidugi päris ära need igasugused vähem ja rohkem mõlkis masinad kadunud ei ole, aga neid ei ilmu praegu nii massiliselt ja robinal ukse taha ning kõikide omanikud ei nõua valjuhäälselt nende ülikiiret kordategemist, sest et enamus on aastavahetuspidustuste jm. taolise peale oma rahakesed ilusasti sirgeks löönud, nii et nüüd läheb natuke aega, enne kui hakkab see endine aktiivne tempo tagasi tulema.
Ja samas, mis seal salata- eks ennastki huvitab, kui kaua aega selline töö võib võtta, mis selle "Volga" küljest kõik päevavalgele tulla võib, ning kuidas lõpptulemus jääb. Ise tahaks muidugi võimalikult head.

Leppisime siis seltsimees Tammega kokku, et kohtume laupäeval (s.t siis eile) Tartu Kaubamaja maa-aluses parklas ning ma vaatan auto üle, et mis ta endast kujutab.
Veidi aega parklas ringi jalutades ning stoilise rahuga pangavõlgnike erinevaid nn. "liisinglimusiine" silmitsedes, kuulsin selja tagant "Volgale" omast ja iseloomulikku podinat ning veidi aja pärast ilmuski nurga tagant lagedale must (või ütleme, selline must ja natuke porikarva ka) GAZ 24, Sm. Tammega isiklikult roolis.
Teretasime, tutvustasime endid vastastikku ning kohe hakkasin käpuli ümber auto liikuma, urgitsedes ja uurides tema probleemseid kohti, nagu lävekarbid, tiiva- ja ukseservad ning ukseaugud.
Ütleks nii, et see konkreetne GAZ 24 on palju kõbusamas seisukorras kui näiteks minu valduses olev universaalkerega eksemplar. Heakene küll, seda musta 24-ja oli küll rulli ja pintsliga värvitud ning nii mõnigi parandatud koht ei olnud just kõige korralikum välja tulnud aga iseenesest need eelmainitud karbid ja ukseservad olid küll täiesti rahuldavas seisukorras ning kõvad.
Võibolla mingil määral natukene keevitustöid mõni koht ehk tahab, aga midagi kardinaalselt välja lõikama ning asemele paikama-keevitama küll ei pea.
Eks see auto oli tänu pikale teekonnale Tallinnast Tartusse sellise paraja porikorra all ka, nii et ega ma päris selget sotti värvkatte ja detailide seisukorrast ei saanud. Aga eks see selgub siis, kui ma ta homme töökotta sisse ajan ning survepesuriga igalt poolt puhtaks pesen.

Rääkisime auto juures veel ühest ning teisest asjast ja Sm. Tamm oli nõus oma auto sisuliselt kasvõi kohe töösse andma. Nii et uued uudised ilmuvad juba homme õhtul ja siis juba koos pildimaterjaliga, sest et neid on mul kavas üpris rohkesti teha.
Nii on endal ja ka auto omanikul selline stabiilne ülevaade olemas, kaugel auto juures tehtavad tööd on ning milliseid probleemseid kohti ja muid taolisi üllatusi ma tööde käigus avastada võin.

Nii et... püsige kuuldel.

Kommentaare ei ole: