Reede, jaanuar 12, 2007

34. Peatükk: Sm.Tamme "Volga" remondieelsed ettevalmistused, vol. 2

Täna sai siis lisaks tavatöödele ka veidike "Volgaga" tegeletud.
Seekord võtsin talt küljest ära tuled ning stanged. Lingid, uksepolstrid jms. ma eemaldasin juba mõni päev tagasi.

Pagasiruumist stangenurkade kinnituspolte otsides avastasin, et seda "Volgat" on peale värvimist südamega korrosioonitõrjes töödeldud. Mõlemad tagatiivad on seest (ja ilmselt siis ka esitiivad, kuna nondelt pole ma veel logareid alt ära võtnud) paksu tavoti- või mastiksikihiga üle tulistatud ning sellele on veel omakorda peale kleebitud kile, et ta polstrit või pagasnikus veetavaid asju ära ei määriks:


Ja ka uksepolstreid eemaldades tuli välja samasugune meeldiv avastus:


Siin siis sama ukseauk lähivaates:


Kui olin "Volgal" ära võtnud kõik ukse- ja ukseaukude tihendid ning lävekarpide laiad iluliistud, avanes mulle nende liistude alt selline tavotine pind:

Ja sellised, paksult tavotiga kokku tehtud plekkdetailid on tegelikult hea nähe.
Sellepärast et mida rohkem on autol, eriti just Nõukogude ajastust pärit autol, tavoti või mastiksiga kokku tehtud sisepindasid, siis seda suurem on tõenäosus, et rooste ei ole selle konkreetse detaili kallal asunud väga suurt või suisa läbivat kahjutööd tegema.
Nüüd ei ole muud, kui ainult mingi aeg pintsel ja lahustiprits kätte ning lävekarpe puhastama, juhul kui tööd ükskord niikaugele peaksid jõudma. Uksi ning tagatiibasid ma sellest tavotist seest ära ei puhasta, sest et kui see igale poole sisse lastud paks kaitsekiht on suutnud oma efekti sellisel kujul säilitada, mille jaoks ta algselt mõeldud ka oli, siis mis hea pärast ma peaksin teda sealt eemaldama hakkama.

Üks natuke korralikuma kvaliteediga pilt paremast esitiivast ja küljest ning samas on siit näha ka põhjus, miks ma soovin seda esitiiba uue vastu vahetada.


Tagastange ja tulede mahakruvimine ei valmistanud erilist probleemi- enamjaolt ainult mutrite keeramise vaev.
See pagasnikuluugi küljes olev iluliist tekitas minus tegelikult mõningal määral kahtlusi. Et kuna luuk oli teadupärast seest roostene, kaasaarvatud ka seda liistu kinnihoidvad mutrid, siis ma mõtlesin, et näis-näis, kas nüüd keeran mõne liistu sees oleva poldi sisse puruks või mitte. Igaks juhuks susistasin kõik mutrid enne keeramist roostesurmaga üle ja jätsin natukeseks ajaks seisma, senikaua kuni ma esistangega maadlesin, sest et too saadananahk oli ikka eriti jonnaka iseloomuga ning ei tahtnud mind mingil moel võtmetega ligi lasta.
Ja veidi aja pärast, võibolla veidi kerget vastupanu osutades, tulidki kõik 5 või 6 iluliistu hoidvat mutrit lahti. Nii et selle spetsiifilise detaili sain ma ka õnneks ühes tükis ning tervena kätte.


Tagapaneel on selline... kuidas ma ütlen.... on ja ei ole ka.
Ses mõttes et hea küll, see rooste on seal tavaline ja paratamatu nähe, aga tundub, et auto on ka tahaotsa kunagi mingisuguse kolksu saanud, sest et keegi on stange alt tagapaneelil ja tagatiibade ühenduskohad kinni pahteldanud ning nüüd on hakanud nood kohad mõranema, rääkimata sissekuivanud liivapaberikriimudest ning pahtlilaikudest. Mis sealt musta värvi alt välja võib tulla, seda ma ei kujuta veel omale ettegi.


Ning sellisena jäi ta siis peale eelnimetet asjade demonteerimist uuesti garaaziukse taha seisma ja homset päeva ootama:

Kommentaare ei ole: