Teisipäev, jaanuar 23, 2007

37. Peatükk: Sm.Tamme "Volga" remont

Kuna selgus, et viimati kirjapandud peatükis seda Ameerika päritoluga autot ma enne järgmist nädalat tegema ei saa hakata, sest et ta läheb alles see nädal mingi aeg keevitamisse ja keretöödesse, siis võtsin kätte ja tegelesin täna suuremalt jaolt Sm.Tamme autoga.
Praeguse seisuga, nagu pildilt näha võib, on siis autolt pea kõik hingedel olevad detailid ära kruvitud ja seoses nendega on ka esialgsed plaanid veidi muutunud.
Sai arutletud ja plaane peetud nende uste ja luukide suhtes nii omaniku, kui ka plekksepaga ja ühisel nõul võeti vastu otsus, et ka kõik uksed tuleb kusagilt uued otsida, sest et olemasolevad on omadega suht "õhtal".
Täpsemalt öeldes siis kõikidel ustel see alumise serva küljes olev soon, kuhu sisse kinnitub uksetihend, on omadega nii roostes ja läbi, et seda kohta uuesti taastama ja keevitama pole mõtet hakata.
Odavam on osta uued ja sirged uksed, kui et hakata keevitusega selle soone kallal puristama ning pärast pahtlist teda omakorda välja voolida.
See ajakulu, mis sellise tegevuse peale pannakse, on meeletu ja pärast ei pruugi see kummitihend sinna soone sisse võibolla ehk nii hästi sobidagi, kui seda näiteks uue ja tehases valmis stantsitud ukse puhul.
Samuti oli näha mitmel uksel mitmes kohas roostest vohavaid valtsitud servasid.
Kruvikeerajaga ma neid surkima ei hakanud, sest et niiehknaa oleks nendesse kohtadesse auk tekkinud.
Nii et autost ei jää peale tagatiibade ja katuse suurt originaalset midagi järgi, sest et ka tagaluuk tuleb tal uus ja tagapaneel saab ka, kas siis omale uue asemiku, või lõigatakse talle uuest paneelist vajalikud tükid asemele, sest et tiibade ja tagapaneeli omavahelised ühenduskohad on suht jubeda väljanägemisega.
Pilte ma teen sellest tagapaneelist ka, aga kunagi edaspidi.
Praegu keskendusin rohkem auto esiotsaga tegelemisele.


Ärakruvitud uksed seina ääres "oma aega" ootamas:


Tagaakna ja tagaistme seljatoe vahel oleva porolonist paneelikatte alt tulid välja kaks sellist auku. Ilmselt on eelmine omanik musikaalsete kalduvustega inimene olnud:


Ajutiselt sai siis enda poolt toodud esitiibasid külge proovida, et kuidas istuvad.
See punane plarakas seal tiiva peal on ilmselt kunagi kuskilt pihustunud kruntvärv.
Selliseks see tiib muidugi ei jää, vaid ta saab, nagu ennemaltki mitmeid kordi mainitud, igasuguseid erinevaid krunte ja värvikihte omale selga:


Targematega konsulteerides sain selgust, et esitiiva serva ja esiklaasi raami vahele peab jääma kusagil 4-5 mm vahe. Ning kinni seda vahet mingi mastiksi, hermeetiku vms. asjaga ei panda, sest et vihmavesi peab saama sealt ära voolata.
Eks siis tuleb seda nõuet jälgida, kui auto komplekteerimiseks läheb.


Juhipoolse esitiiva serv:


Omanik oli targu ostnud autole ka uue esipõlle, kuna vana oli omadega üpris läbi.
Paraku on see aga mitte 24, vaid 24-10 oma. Nii et mul tuli mõõtude järgi uued gabariiditulede augud põlle sisse lõigata.
Natuke pusimist selle põlle kallal oli, aga vähemalt esialgu on kasvõi midagigi olemas. Olgugi et käivitusvända auk ei ole talas oleva avaga täpselt kohakuti jne. Aga no mis sa teed, kui pole kuskilt seda originaalpõlle momendil võtta.
Võibolla kunagi kaugemas tulevikus ehk avaneb võimalus see olemasolev originaalpõlle vastu vahetada.
Igatahes selline see auto nina praegu sai:


Võibolla lähiajal õnnestub mul kusagilt soetada kapoti tagumist serva toetav kummitihend koos sinna juurde kuuluvate kinnitusklambritega- siis saab selle suure plekktahvli ka külge panna ja vaadata, kuidas ta tiibade suhtes istub.
Vana tihend oli juba üpris räbal ning kinnitusklambridki roostetanud.
Jätkub...

Kommentaare ei ole: