Reede, juuni 15, 2007

83. Peatükk: Musta "Volga" detailide värvimine.

Täna sai siis enne värvimist korraks ka uksi ette proovitud, et vaadata, kas ja kuidas nad sobivad ning kui suured või väiksed vahed uste ja kere vahele jäävad.
Kuna mõnede kuude tagustest uste reguleerimisest on juba käsi soe, siis sai seekord peaagu ilma suurema muterdamise ja vandumiseta uksed enam-vähem ühtlaste vahedega paika.
Targematega Volgaklubist konsulteerides sain selgust, et ega neid uksevahesid, kui on uued uksed või tiivad külge pandud, ei saa ealeski millimeetri pealt sama täpselt jooksma, kui olid selle auto vanad detailid, sest et stantspingi alt tulnuna nad kõik mingi millimeetri või paari võrra erinesid standardmõõtudest.
Nii et kui õnnestub uksed ja tiivad silma järgi enam-vähem võrdsete vahedega paika saada, siis on isegi tegu õnnestunud detailidega. Mõnikord ei saavat sedagi.
Nii et võib öelda, et parempoolse küljega läks peaaegu õnneks:


Kuidas juhipoolsel küljel need asjad istuma hakkavad, eks seda ole siis näha, kui mul tolle poole detailid valmis on.

Täna aga siis võtsin kätte ja võõpasin üle pagasnikuluugi ja kolm ust.
Kaks neist siis parema külje oma ja juhiuks.
Neljandat ust ma ei saanud kahjuks veel värvida, kuna tollel on veel vaja vana värv lihvkettaga maha võtta ja vaadata, mis ta endast kujutab.
Nii et tema jääb ilmselt järgmisesse nädalasse koos esipõlle ja esitiiva nurkadega.

Peale pindade lihvimist puhastasin uksed ja luugi õhu ja pesuvedelikuga ära ning ees ootas kambrisõit:


Kõigepealt siis muidugi happekrunt alla:


Kui eelnimetatu oli kuiv, siis järgnes talle vedelaks tehtud täitevkrunt:


Kui ka täitevkrunt oli veerand tunni möödudes kuiv, siis ei olnud muud, kui et värv valmis segada ja see valmissegatud ollus uste ning tagaluugi peale kanda:


Juhiuks:


Parempoolne tagauks:


Parempoolne esitiib:


Värvimuster on suur seetõttu, et pealekantud värv sai viskoossuselt suht paksuvõitu ning ka pealekantud kihid olid suht rammusad.
Seda seetõttu, et asjad kauem vastu peaksid, sest et nagu ma olen omaniku jutust aru saanud, siis suvist hobiautot sellest Volgast ei tule, vaid tal on plaan hakata oma autot ikka igapäevasõidukina kasutama.
Tagaluugist ma tegin ka pilte, kuid kuna ma oma amatöörluses ei osanud teda õige nurga alt pildistada, siis tänu sellele, et kambri seintes olevad lambid paistsid nii eredalt, avanes mulle arvutis oleva pildi näol vastu üks suur tume larakas, kust väga ähmaste piirjoonte järgi võis aru saada, et tegu on värvitud tagaluugiga.
Nii et eks seda luuki saab kunagi edaspidi ka pildistada, ma arvan.

Homme(õigemini täna siis juba) tahaks nad ära poleerida ja auto külge sobitada.
Siis ta vast hakkab nagu auto moodi kuju ka võtma, muidu näeb välja nagu mingi bagi.

Natuke proovisin poleerida ka autot, sest et kui värv liiga kauaks seisma jääb, siis ta lõpuks kuivab nii kõvaks, et teda on suht raske läikima saada.
Praegu on ta siis ainult jämedateralise pastaga üle lastud, et mingisugunegi läige tekiks.
Kui kõik jupid küljes, siis poleerin auto veel 2 korda üle.
Siis on vast lootust, et see must värv hakkab natuke rohkem särama:

Kommentaare ei ole: