Reede, juuli 20, 2007

93. Peatükk: "Vana Volga"(GAZ 21) pahteldustööd.

Ma siin olen vahelduva eduga teiste tööde hulgas ka selle GAZ 21-ga tegelenud, mis mitmed nädalad tagasi meie juurde toodi. Meie töökotta toodi ta sel põhjusel, et eelmine tegelinski, kes oli selle auto omaniku tuttav, olevat endale niipalju tööd kokku korjanud, et see "Volga" muudkui lükkus edasi määramata ajale, mil temaga peaks tegelema hakatama. Lõpuks viskas omanikul see venitamine üle ja tõi auto meie töökotta.
See oli selle autoga seonduv niiöelda positiivne uudis.
Milline see negatiivne uudis on ja miks selle auto valmimine on veninud, ma kohe räägin.
Negatiivne uudis saab alguse eelkõige sellest meie töö juures olevas kabinetis resideeruvast "vahemehest", kes ta mulle sokutas, ise absoluutselt asjasse süvenemata, mida see auto endast tegelikult kujutab.

Ma ütlesin kohe algul, kui mulle pakuti seda "Volgat" teha, et ma tahan teda kõigepealt ise oma silmaga üle vaadata, kui palju seal teha on, mis tal teha vaja on jne. jne. Seepeale vingerdati mu soovist kõrvale, pomiseti vastuseks midagi ebamäärast ning sisuliselt minu soovi eirates toodi see auto ikkagi meie õuele.
Kuigi esmapilgul tundus mulle, et asi polegi teab mis hull ja et kõik on sisuliselt tehtav, siis nüüd auto juures tehtud "plekitöödesse" üksipulgi süvenedes, üha enam ma jõuan veendumusele, et kus iganes neid keretöid ka ei tehtud, see auto on sisuliselt, ütleme otse, perse keeratud.
See plekitöö on täiesti olematu. Null.
Ma ei kujuta ette, kus karuperses teda keevitatud on, aga niimoodi suvalt plekitükk kuskile serva külge kinnitada ning "Kemppi"-keevitusega ta kinni punktida- selleks ei pea olema üldse mitte mingisugune professionaalne plekksepp.

Ja vaevalt et ta üldse mingi(te) professionaali(de) juures plekitöödes olnud ongi, sest et sellist "pornograafiat", nagu pildilt näha võib, pole minu silmad juba ammu näinud:


Kõige "magusama" pildi ma jätsin viimaseks.

Praegu on ta siis niikaugel, et sellised suuremat pahteldamist ja kahte kruntimist vajavat detailid on omadega peaaegu ühel pool. Veidike veel savimist ja homme (s.t. siis reedel) saan ma nad esimese krundi alla panna:


Tiib ja kapott:


Nüüd siis see niiöelda "päeva nael":


Nagu näha võib, siis katusenurk on vanast värvist puhtaks käiatud,ühte serva on lapp keevitatud, aga teine, kõigest paarikümne sentimeetri kaugusel olev augurida on jäetud täiesti tegemata !
No mis kuradi plekitöö see selline on, ma ei saa aru !?

Ja need ei ole selle auto juures mitte ainukesed kohad.
Ka esitiibade alumised nurgad ja uste sisemised alumised ääred, mis lävekarpide pealmiste pindadega kohakuti lähevad, on samamoodi keevitamata ja roosteauke täis.
Plekipind on lihtsalt puhtaks käiatud ja siis on petteks mingit suvalist aerosoolkrunti peale lastud, et selline, üle perse tehtud töö kohe silma ei hakkaks.
Lävekarpidest ma ei hakka üldse rääkima, sest et minu sõnavaras puuduvad nii räiged vandesõnad nende iseloomustamiseks.

Igatahes, kui ma olin ümber auto niimoodi mitu tiiru ära teinud ja kõik probleemsed kohad üles leidnud, mis olid tegemata, siis minu jaoks oli asi selge:
Kui ikka plekitöö on sitasti tehtud ja umbes taolise suhtumisega tehtud, et "pohhui, küll maaler auto ära teeb või sirgeks ajab", siis mina see neeger nüüd küll ei ole, kes peab hakkama "sitast saia" tegema.

Algul ma mõtlesin küll, et seda autot tahaks ikka niiviisi rahulikult, detail-detaili haaval valmis teha, kuni ta ükskord värvimisse jõuab. Aga nüüd ma sain nende "avastuste" osaliseks ning nagu sellest veel vähe oleks, ka omanik käib pea iga jumala päev närvitsedes töökojas vaatamas, et "kui kaugel ta auto on".
Nagu selline päriv tõmblemine muudaks midagi, või aitaks kuidagimoodi auto valmimisele kaasa- mitte kuidagi ei aita ega muuda. Aga no ega seda ju taolistele, nagu selleks antud momendil selle auto omanik osutub, selgeks ei tee.
Igatahes fakt on see, et ei hakka mina seda "Volgat" sirgeks ajama ega väiksematele vigadele-defektidele tähelepanu pöörama. Kui ikka tuuakse mingi taoline, plekksepa juures sisuliselt persse keeratud pann nina alla, nagu seda see antud "Volga" on, suhtumisega et "kuule, tee ära", siis muutub kardinaalselt ka minu suhtumine selliseid ronte kohale organiseerivatesse indiviididesse- igal asjal on piir ka ükskord.
Kuidas küla koerale, nõnda koer külale.

Kommentaare ei ole: