Laupäev, veebruar 02, 2008

126. Peatükk: Tiibade pahteldus ning esimene täitevkruntimine.

Tervist.

Paneks siis kirja mõned vahepeal toimunud sündmused.
Ikka seoses selle kastikaga.
Nende mõnede päevade jooksul on siis, nagu ennist mainitud, auto liivapritsi ning raam värvimisele saadetud. Loodetavasti saabuval nädalal ta tuleb minu juurde tagasi, et ma saaksin otsast hakata kabiiniga tegelema.
Senikaua, kuniks auto teises töökojas on, tegelesin muude asjadega.
Vahepeal võtsin kätte ja viisin plekksepa kätte kõik auto neli tiiba, et ta äranätsutatud nurkade ja servadega miskit tarka ette võtaks ning tiibades asuvad mõlgid välja lööks. Teiste tööde vahelt on ta see paar hetke vaba aega leidnud ning mõni päev tagasi sain ma tema käest juhipoolse tagumise ja parempoolse esimese tiiva.
Nagu eelmistelt piltidelt vaadata võib, olid juhipoolsed tiivad jubedamas seisukorras kui kõrvalistujapoolsed. Sellegipoolest tahavad nad kõik neli korralikku pahteldamist saada.
Ilma selleta ei õnnestu neid tiibasid mitte kuidagi sirgeks ajada.

Sellel pildil on tagatiivale veetud juba teine kiht lauspahtlit peale.
Esimese kihi vedasin üleeile, mille ma ka kohe toona taldlihvijaga ära lihvisin:


Senikaua kuniks tagatiival pahtel kuivas, pahteldasin ära esitiival suuremad mõlgikohad:


Kui esimene pahtlikiht esitiival kuivanud, lihvisin tolle maha ning tõmbasin sellele peale omakorda juba lauspahtli, et ka kõik väikesed pinnalainetused jms. saaksid kaetud:


Esitiival pahtel peal, läks tema omakorda seina äärde kuivama.
Senikaua jätkasin tagatiivaga.
Esimene suurem pahtlikiht taldlihvijaga enam-vähem siledaks lükatud...


...võtsin musta aerosooli ning pihustasin enne höövliga lihvimist tiiva üle:

Selline värviga susistamine on vajalik selleks, et höövliga lihvima asudes on pinnalainetust paremini näha. Kontrastvärv toob paremini nähtavale need nõgusad kohad, kuhu höövlipaber pole vastu puutunud ja niiviisi saab tiiva, ukse, kapoti vms. paremini siledaks.

Siin on siis juba terve tiib höövliga üle käidud. Välja arvatud mõned üksikud kohad:


Hööveldamine lõpetatud, võtsin jälle taldlihvija ning lihvisin sellega höövlipaberikriimud välja.
Paar kohta tahtis veel täiendavat pahteldust saada, aga üldjoontes hakkab juba nagu tiiva kuju võtma:


Tagatiibade puhul tuleb tähele panna veel seda asja, et tiivakoopa serv ei ole mitte sirge, vaid veidikene väljapoole eenduv. Kui esitiivad lõpevad koopaserva juurest sirgelt, siis tagatiibadega nii ei ole. Nii et see koopaserva voolimine on ka üks paras kunsttükk.

Ja esitiival siis sama lugu: Lauspahtel kõigepealt taldlihvijaga enamvähem ühtlaseks, höövel kätte ja lihvima. Seejärel, kui pind tundub hea, taldlihvijaga liivapaberikriimud välja ning mõnda üksikusse kohta veel paar pahtlisurakat:


Siin siis lõplikult valmislihvitud tagatiib esimest kruntimist ootamas:


Teadupärast nägi sellel tiival alumine nurk üpriski jube välja.
Plekksepp on asja tõsiselt võtnud ning lõikas plekiribast uue nurga- vana ja äranätsutatu asemele.
Natuke on veel näha seda keevituskohta, kustmaalt uus nurk hakkab:


Vahepeal puhastasin tagatiiva pinnapesuvedelikuga ära ning lasin haljastele kohtadele peale kollast happekrunti, et niiskus plekile ajapikku ligi ei roniks.
Senikaua kuni ta kuivas, sain esitiivaga tegeleda:


Kui ka esitiib sai valmis, toimisin temaga samamoodi:


Kui happekrunt kuivanud, saidki mõlemad tiivad omale kaks paksu täitevkrundi kihti selga:


Esitiib:


Järgmine nädal on lisaks autole võibolla lootust kätte saada ka teised kaks tiiba.
Plekksepp ütles, et kuna tal on seal praegu muid töid ka, siis ta peab ennem need eest ära tegema, et saaks esimesel võimalusel minu saadetud detailide kallal toimetama hakata.
Vanast värvist lihvimise järjekorda ootavad ka kasti otsapaneel ning külgmised paneelid, millede külge tagumised tiivakoopad kinnituvad.
Kasti küljed pidid jälle plekksepa manu minema, kuna siin-seal on rooste nende kallal üpris isuga närinud ja mõlkidega on neid kumbagi samuti ohtralt õnnistatud.

Ei tahaks veksleid veel välja käia, aga kusagil ülejärgmise nädala lõpupoole on vast põhjust hakata kiikama värvikambri suunas. Ehk õnnestub mul sellisel juhul kabiin koos tiibade ja kapotiga juba uue värvikorra alla panna.

Aga eks näis. Kõik selgub siis, kui aeg omadega sinnamaale jõuab.
Igatahes mul tegevust jagub.

Kommentaare ei ole: