Teisipäev, veebruar 05, 2008

127. Peatükk: Chevy uste lihvimine ja kruntimine.

Kuna veoauto raami puhastus ja värvimine veel viibib, siis eile võtsin ajatäiteks ette uste lihvimise ning kruntimise.
Kõigepealt toimetati nad liivapritsi ning seejärel hakkasin nendega tegelema.
See tihendite all, õigemini uste valtsidel olnud rooste nägi üpriski jube välja. Tavalise lihvkettaga poleks seal saanud midagi ära teha.

Liivapritsiga uste servade puhastus oli ainuke variant, kui tahta korralikku tulemust:




Kuigi algul arvasin, et sisepinnad pole teab mis jubedad ning ega nad teab mis suurt puhastust vajagi, siis oli see mul liig optimistlik arvamus.
Niikui korraks suruõhuga üle uste sisepindade lasin, siis hakkas sealt kollane värv tükkidena lenduma.
See tähendas vaid üht: Et ustega tuleb seespoolt samamoodi teha nagu tiibadegagi. Drellile lihvketas otsa ning kõik pinnad kuni plekini puhtaks.

Tunni möödudes oli ühe ukse sisepind vanast värvist puhastatud:


Ka servad ei jäänud juhuse hooleks:


Teiselt poolt:


Samuti sai kettaga puhastatud ukseklaasi tihendialune plekksoon.
Aknaraami serva käis veel omakorda plekist katteliist. Kuid teda ära võttes tuli selle alt nähtavale pindmine rooste.
Nii et kui juba teha, siis teha kõik lõpuni:


Kui sisemine külg kettaga vanast värvist puhastatud ning taldlihvijaga suuremad lihvimiskriimud välja lihvitud, keerasin uksel teise külje ning asusin teda väljast puhastama:


Ja mõne tunni möödudes vaatas jälle vastu haljas plekkpind:


Kui juhiuks mõlemalt poolt lihvitud, tõstsin ta seina äärde kruntimist ootama:


Pilt ühelt poolt...


... ja teiselt:


Kõrvalistuja ukse alaserva oli rooste juba suutnud mõned üksikud augud sisse närida:


Aga muidu oli üldiselt ukse sisepind enam-vähem:






Tööde vahepeal vaatasin, et seltsimehed kolleegid on suutnud selle Jaguari külje ka uue värvikorra alla panna:


Ja nagu polekski mingit avariid kunagi olnudki:


Oma tööpostile tagasi minnes võtsin jälle drelli kätte ning lasin samas vaimus edasi:


Ja varsti oli ka kõrvalistujapoolsel uksel vana värv eemaldatud:




Värv eemaldatud, uksed nii seest kui väljast taldlihvijaga üle lihvitud, tõstsin nad ratastega pukkidele ning võristasin nendega kambrisse, kus ma sain hakata neid kruntimiseks ette valmistama:


Teiselt poolt:


Ning jällegi, täpselt sama "operatsioonijärjekord" nagu kapoti ja tiibade puhulgi:
Algul happekrunt...




...ja kui happekrunt kuivanud, siis seejärel kaks korralikku kihti täitevkrunti:




Täna hakkan ilmselt tasapisi tegelema kasti külgede ja kabiinipoolse paneeliga.
Kuna autot ei lubatud kätte anda mitte enne kolmapäeva, siis ongi hea võimalus vahepeal proovida, kuidas näiteks küljepaneelide ja muude väiksemate plekkdetailide lihvimine edeneda võib.
Mõlke on kasti külgedel ikka päris ohtralt. Neid siit-sealt vaadates jäi selline mulje, nagu keegi oleks kunagi kastis sigu taga ajanud: igas võimalikus ja võimatus kohas on mingi väike mõlk või täke, justkui oleks see sõraotsaga löödud.
Kas neist küljepaneelidest asja ka saab, selgub üsna varsti.

Kommentaare ei ole: